05/2016 
Helen Haas, Indrek Luide, Kehra kogudus
Heli Karu kuulutati 8. mail Eesti Naisliidu poolt Aasta Emaks 2016. Ta on Kehra Koguduse pikaajaline muusikajuht.
Heli, kuidas meenutad Sa oma lapsepõlve ja teismeiga?
Elasin kuni koolini maal ja seepärast tegutsesin palju looduse rüpes. Olin üsna arg ja tagasihoidlik laps, aga algklassides oli mul väga armas, kuid range õpetaja, kes oskas mind julgustada ja enesekindlamaks muuta.
Teismelisena olin suhteliselt korralik – mingeid pahandusi ei teinud, alkoholi ei puutunud ja olin pigem endassetõmbunud ning selline hall hiirekene. Olin sageli omaette ja tegelesin oma mõtetega, suuliselt enese väljendamine oli tõsine piin; oleksin kõigiga hea meelega kirjalikult suhelnud. Arvasin, et oleks hea, kui inimesed oskaksid mõtteid lugeda, siis saaksid nad minust palju paremini aru.
Kuidas Sa kohtusid oma abikaasaga ja kuidas on kujundatud pereelu?
Abikaasaga oleme ühe tänava lapsed. Tegelikult on ta minust üle 8 aasta vanem ja kui tutvusime, olin alles 15, seega oli alguses vanusevahe tõttu üsna palju segadust. Lisaks olin mina just saanud ka kristlaseks, aga tema ei olnud. Mäletan, et pastor Ingmar Kurg, kes meid laulatas, ütles mõni aeg enne meie kihlumist sellise lause: „Õige on see, kellega sul rahu on.“ See saigi määravaks.
Abiellusime, kui olin 21, ja järgmisel suvel saame tähistada juba hõbepulmi.
Pereisa Tiit töötab tehnikuna ettevõttes G4S. Meie elu on kulgenud rahulikult, riielda me ei oska ja erimeelsused lahendame sujuvalt elu ja töö käigus. Meie peres on kolm täiskasvanud last – Taivo 22, Anni 21 ja Fredi saab kohe 19.
Mil määral on teie lapsed muusikaga seotud?
Anni õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalisi löökpille ja mängib erinevates orkestriprojektides alati hea meelega kaasa. Veidike annab ta oma oskusi edasi juba õpetajana. Ta on sihikindel ja sõbralik neiu, kes on pühendunud muusikale ja tal on ka absoluutne kuulmine.
Taivo on mänginud trompetit, aga hetkel ta sellega ei tegele, kuid laulab minu Harju-Jaani noorte meeskooris. Ta õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis transporti ja logistikat (lõpetas 3. kursuse); juhtis märtsi alguses kooli korraldatud Logistikaseminari 2016. Töötab firmas KAFO logistika- ja tarnespetsialistina. Ta elab koos oma tüdruku Heidiga Tallinnas. Ta on sihikindel, südamlik, viisakas, abivalmis ja sõbralik.
Fredi õpib kitarri ja laulab samuti eelnimetatud kooris. Ta lõpetab sel aastal Tallinna 32. Keskkoolis multimeedia klassi ja tõenäoliselt seob oma tulevased õpingud ka selle alaga. Ta on rahulik, enesekindel, südamlik ja kindlameelne noormees.
Kuidas teie lapsed väiksena hakkama said? 
Nad said üsna ruttu aru, et minu töö on muusika, ja siin mingeid ebakõlasid ma küll ei mäleta. Kui oli vaja, siis olid nad koos minu ema või õega, aga üsna väiksena käisid nad ka palju minuga kaasas. Olen ikka tundnud ja kuulnud nendepoolset toetust ja tunnustust ning alati rõõmustavad nad koos minuga ka minu õpilaste edu üle. Samas näen, et ema eeskuju on andnud neile samasuguse pühendumise oma valitud erialale või õpingutele.
Millal teie pere kokku saab? Teie pere lemmiktoit?
Alati oleme koos jõuluõhtul ja aastavahetusel ning sünnipäevadel. Jõulu esimesel pühal käime koos minu õe ja venna peredega minu ema juures.
Lemmiktoidud on kõik kodused toidud, aga üks minu makaronisalat ja pitsa on vahel vist kõige nõutumad, muidugi ka tort.
Kuidas on kulgenud Sinu muusikutee?
Kuna õppisin muusikakoolis klaverit ja see mulle väga meeldis, oli põhikooli lõpus selge, et tahan muusikat edasi õppida. Hakkasin käima G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ettevalmistuskursustel ja peale põhikooli lõpetamist asusingi sinna õppima.
Laste õpetamist ja koori juhatamist alustasin juba Otsa-kooli ajal. 17aastaselt olin ettevalmistusklasside solfedžoõpetaja ja juhatasin Kehra Koguduses segakoori. Aja jooksul olen õpetanud ka klaverit, muusika ajalugu ja kõige kauem koolis muusikaõpetust. Koolikooridega olen samuti juba aastaid töötanud ja üle 15 aasta olen laulnud lastega ka oma laulustuudios. Solistidega olen samuti paralleelselt kogu aeg tegelenud. Väga palju on andnud see, et aastal 2012 lõpetasin töö kõrvalt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe.
Mitut koori Sa praegu juhatad?
2017. aasta üldlaulupeoks valmistuvad Alavere põhikooli lastekoor ja poistekoor, Raasiku põhikooli mudilas-, laste- ja poistekoor ning Harju-Jaani noortemeeskoor.
Lisaks käib Kehra kunstide kooli Heli laulustuudios laulmist õppimas 85 last, pluss eraõpilased. No ja Alavere ning Raasiku koolis õpetan muusikat 1. kuni 9. klassini. Ning Anija valla segakoori Hannijöggi abidirigent olen ka ning vahel käin lauluvõistluste žüriides ja lastega esinemas…
Kuidas läks 17aastaselt enda kehtestamisega koori ees?
Kooliõpilasena olin ma täiesti hall hiireke ja tagasi vaadates imestan siiani, et kust ma selleks kõigeks julguse võtsin... Aga teisalt ma mäletan, kuidas ma unistasin õpetajaks ja emaks saamisest. Õpetajaks saades olin 17 ja emaks saades 21.
Kuna alguses juhatasin koguduse segakoori, kus oli toetav seltskond, ja lisaks tegelesin muusikakooli ettevalmistusklassidega, kus õppisid eelkooliealised, siis kehtestamisega muret polnud. Naljakas on aga see, et mõnest eelkooliealisest, keda ettevalmistusklassis õpetasin, on tänaseks saanud lapsevanem, kelle laps laulab nüüd minu käe all.
Mis meenub Kehra koguduse koori aktiivperioodist kõige enam ja miks segakoor lõpetas tegevuse? 
Mäletan, et oli regulaarne ülesastumine jumalateenistustel, laulude sisu tihe side kirikupühadega ja väga suur pühendumus koorilauljate poolt. Segakoor lõpetas tegevuse, sest koosseis vananes, meeshääli jäi väheks ja noored ei sobitunud sellesse koosseisu. Naishäältest moodustus seejärel naisansambel ja noortest tekkis gospelkoor. Viimase koosseis oli väga musikaalne ja tugev, laulsime erinevas stiilis laule ning käisime üsna paljudes kogudustes ja ka väljaspool laulmas.
Milline on olnud Kehra koguduse muusika läbi ajaloo ja mida oled andnud Sina?
Koguduses on olnud võimas muusikatöö – kõige kauem on tegutsenud just segakoor. Tean, et siin on olnud palju võimekaid dirigente (Anton Lepp, Eduard Lepp, Johannes Lepp, Malle Vaga ja Külvi Kurg) ja koorid on olnud suured. Varasematel aegadel olid ka toredad instrumentaalkoosseisud. Hetkel on rõhk ülistusmuusikal, mis on väga hea.
Arvan, et kui (mõnes) koguduses on visioon, koorijuht ja lauljaid, siis tuleb ikka koor (taas) luua. Mina olen mitmete tänaste lauljate koolitaja, aga mitte kõigi.
Kui palju peaksid koguduse liikmed osalema laiemas kultuuritöös väljaspool kogudust?
See on igaühe sisetunde küsimus. Kindlasti peab ära tundma, et see oleks kultuur, mis ei lähe südamega vastuollu. Samas on selline osalemine ka võimalus jagada head maitset, valgust ja armastust.
Kuidas Sa leidsid Jeesuse?
15aastasena olin koos oma venna Hannesega tol ajal väga populaarses Vikipalu laagris. Mäletan, et tundsin ennast seal rõõmsate inimeste kõrval väga teistsugusena. Kui siis tehti eestpalvekutse, otsustasin minna ning pärast seda muutus elu kohe – rõõm ja rahu olid tuntavalt minu juures. Millegipärast ei läinud ma samal sügisel ristimisele, kuigi Kehra koguduses hakkasin käima küll kohe. Koguduse liikmeks sain siis mõned aastad hiljem.
Millised on olnud Sinu ülesanded ja tegevus koguduses?
Nagu enne ütlesin, hakkasin juhatama koguduse segakoori vaid 17aastasena. Selle loo juures on olnud kindel Jumala juhtimine. Mäletan, et istusime koguduse juhatuse esimehega autos ja saatsime koorijuhti rongile – ta pidi kahjuks koori juhatamisest erinevatel põhjustel loobuma. Juhatuse esimehe ohkava mõtte „kes meil küll nüüd koori juhtima hakkab“ peale kuulsin ennast ütlemas: „Mina hakkan!“ Sealsamas oli selge, et Jumal ise pani need sõnad mu suhu.
Hiljem olen pidevalt olnud üldlaulusaatja, teinud ansambleid ja juhatanud koore ning mänginud ülistusbändides. Olen olnud ka koguduse juhatuse liige. Hetkel on minu tegevus kõige väiksem – olen vaid kord kuus pühapäeval üldlaulusaatja.
Millal ja kuidas said Sa teada, et oled esitatud Eesti aasta ema tiitlile? 
Mõned nädalad enne seda sündmust palus meie vallavanem Arvi Karotam mul kirja panna kogu oma praegune tegevus. Siis hakkasin aimama, et midagi on teoksil. Päev enne Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri kõnet küsis vallavanem, kas mul on mõni vastamata kõne tundmatult numbrilt. Siis veel ei olnud, aga ta palus olla valmis üheks väga rõõmustavaks kõneks. Järgmisel hommikul see tuligi, kuid ma ei osanud iial arvata, et see on niisuguse sisuga – teade Aasta Emaks valimise kohta.
Pereväärtused elavad üle kriisimomente, sageli minnakse lahku enne, kui jõutakse koos elama hakatagi. Mis päästaks eesti pere?
Ma ei oska anda konkreetset retsepti. Kindel on see, et eeskujud ja väärtused, mida lapsed perest saavad, kanduvad ka nende ellu kaasa. Kas siis positiivsel või negatiivsel moel.
Minu arvates on perekriisis suur süü ka meedial, kus liiga tihti ja väga põhjalikult räägitakse sellest, kui keegi on oma vana suhte jätnud ja uut alustanud. Miks ei võiks olla rohkem jutte tervetest peredest ja sellest, kuidas on osatud koos elada 30 – 40 – 50 aastat?
Kui sageli teie kodus nalja saab, kui palju te naerate?
Meil saab kogu aeg nalja, sest meil on lastega omavaheline suhtluskeel, kus on naljakaid hüüdnimesid ja ainult meile mõistetavaid repliike. Mina jään õpilastega töötamise tõttu vist igavesti nooreks ja seepärast saamegi lastega vahel abikaasalt võtta, et keegi ei käitu eakohaselt. Meil on Facebooki Messengeris oma vestlusring, kus kõik päeva jooksul oma tegemisi kommenteerivad ja pilte postitavad ja seepärast on nii, et isegi siis, kui me oleme üksteisest kaugel, on tunne, justkui oleksime kõik koos.
Mida soovid Sa edasi teha, omades sellist auväärset tiitlit nagu „Eesti aasta ema – 2016“? 
Kuna tiitel on tulnud tänu sellele, mida olen seni teinud ja milline olnud, siis on tegelikult kõik väga selge – lihtsalt jätkata samamoodi kui seni – rõõmsalt ja tegusalt.
Teised Helist
Fredi, poeg: Mu ema on väga hooliv ja südamlik inimene. Tal on väga palju tegemisi ja väga tihti mõtlen, kuidas ta jõuab kõike teha? Ema on mulle kindlasti suureks eeskujuks nii enda töökuse kui ka suhtumise poolest. Ta leiab igas olukorras head ja oskab teisi seda nägema panna.
Ingmar Kurg, Kehra pastor 1987–1994: Kui olin Kehra koguduse pastor, oli Heli tütarlaps teiste noorte hulgas. Ta andis oma elu Kristusele. Ta oli otsustanud elada vaid Jumalale, valmis ära ütlema igast takistavast asjaolust, kasvõi perekonna loomisest. Ent peatselt sai talle osaks elada Jumalale abikaasana ja pereemana. Ma laulatasin Heli ja Tiidu kristlikku abiellu; see on olnud õnnistatud abielu, on eeskujuks kogudusele ja ümbruskonnale.
Eenok Palm, Kehra pastor 2004–2012: Olles töötanud Heli Karuga koos Kehra koguduses üle 8 aasta, võin öelda, et tema hing elab muusikale, eriti laulule. Ja tal on annet teisi muusikat tegema panna. Seda alates kõige noorematest ja lõpetades kõige vanematega. Gospelkoor, naisansambel, meeskvartett, mitmed ülistuskoosseisud ja solistid – see on ainult põgus nimekiri sellest, mida ma nägin ja kuulsin. Mitmes koolis õpetajana töötamine, organiseerimisvõime, asjalikkus selle sõna parimas tähenduses; hea inimene, kelle peale saad alati loota. Olen tänulik Jumalale ja Helile võimaluse eest koos teenida.
Aasta ema 2016 tänukõne. Peetud 8.05.2016 Estonia kontserdisaalis.
Austatud Eesti Vabariigi president, proua Ieva Ilves, lugupeetud Siiri Oviir; head kuulajad!
Tervitan kõiki emasid ja vanaemasid tänase kauni ja tähtsa päeva puhul! Ma tean, et tegelikult väärivad Aasta Ema tiitlit paljud tublid emad üle Eestimaa, kuid imekombel on see au täna osaks saanud just mulle.
Tahan selle eest tänada Eesti Naisliitu, oma vallavanemat Arvi Karotame ja muidugi oma toredat peret, kelleta ma ema olla ei saakski.
Mäletan, et minu unistuseks oli saada õpetajaks ja emaks. Need unistused täitusid väga ruttu – juba 17aastaselt alustasin laste õpetamist ja nüüdseks laulavad nende esimeste õpilaste lapsed juba minu juures.
22aastaselt sain emaks. Kõige uhkem tunne ongi see esimest korda emaks saamine. Oled justkui seitsmendas taevas, aga samas ei tunne iseennast enam ära, sest midagi sinus on täielikult muutunud. Sul on vastutus, sa oled ema. Aga sellest pisikesest lapsest kasvab üsna varsti inimene, kes rajab ise oma elu.
Usun, et perel on sellel teel väga suur ja tähtis roll. Lapsed jälgivad oma vanemaid ja nende suhteid ning võtavad selle kõik eeskujuks. Peres kasvades kujunevad ka väärtushinnangud, millele toetudes kasvatab inimene iseennast tegelikult kogu oma elu. Kui ta seda soovib.
Kui töö, mida teed, on osa sinu elust ja isegi hobi, siis ei tee sa seda kunagi kohustusest ega palga pärast. Minu elu täidavad laulutunnid, proovid, kontserdid, lauluvõistlused, laulupeod – lapsed on olnud juba väikesest peale selle kõige sees. Alati on väga tore tunda ka nende kaasaelamist minu tegemistele ja saavutustele.
Samas saan mina nüüd oma täiskasvanud lapsi kõrvalt jälgida ja näha, et olen andnud eeskuju, kus oma elule tuleb pühenduda ja teha südamega kõike, mida ette võtad. Eeskuju, et rõõm on olla aktiivne ja sõbralik, et parim on uskuda heasse ja näha head. Seda olen teinud mina ja seda teevad nüüd ka nemad.
