2/2009 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Hiljuti lugesin üht brošüüri, kus olid kirjas ettekanded kristlikest väärtustest. Mitmes ettekandes räägiti kuldse reeglina tuntud põhimõtetest. Keegi tõi esile piiblitõe: „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle". Teine tsiteeris Jeesuse sõnu: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid". Kolmas nimetas kristlike väärtuste kvintessentsi, lihtsat tõde: „tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse".
Teadlased on leidnud, et kuldne reegel oli oma varieeruvas sõnastuses antiikajal universaalselt levinud (nt kreeklaste, roomlaste, aga ka teiste rahvaste juures). Juutluses tulevad esimesed sellesisulised tekstid esile hellenistlikes-juutlikes kirjades. Nii on Toobiti raamatus öeldud: „Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi!" (Tb 4:15). Jeesus Siiraki raamatus on mõte: „Hinda oma ligimest kui iseennast ja iga teo puhul mõtle järele!" (Srk 31:15). Mittekristlikes tekstides on see kuldne reegel sõnastatud enamasti negatiivselt: „Mida sa ei taha, et sulle tehakse, seda ära tee ka teistele". Kuid uurijad on leidnud sealt ka positiivseid, aktiivsusele suunatud sõnastusi, nagu „tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse".
See on loomulik, et ümbritseva maailma varamu pakub palju head. Osa sellest on ka kristlusesse üle võetud. Sest ega kristluski pole mingi isoleeritud ega pidetu nähtus. Nii võib Uuest Testamendist leida omal ajal üldtunnustatud põhimõtteid. Piibli esimene osa – Seadus ja Prohvetid – oli Pühakirjaks ka Jeesusele.
Minu jaoks on oluline, et Jeesus kutsus üles aktiivselt head tegema: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid." (Mt 7:12). Just sellises sõnastuses üleskutse on saanud kristlikuks põhimõtteks ja väärib praegu, meie rahvale raskel ajal, omaks võtta ja igapäevaselt ellu rakendada.
Olen kuulnud etteheiteid, et kristlased tõmbuvad tegelikust elust kõrvale ja on eluprobleemidele liiga allaheitlikud, nende juures võib leida lausa soovitud abitust. Eks alga ju ka Mäejutlus, Jeesuse programmkõne, selliste mõtetega:
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed;
Õndsad on kurvad;
Õndsad on tasased;
Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele;
Õndsad on halastajad;
Õndsad on puhtad südamelt;
Õndsad on rahutegijad;
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse (vt Mt 5:3-10).
Selline elule allaheitlikkuse mõte kumab läbi mitmetes teoloogilistes arutlustes. Selgitades Jeesuse õndsakskiitmisi, kirjutab keegi: „see, mis maailma silmis näib väheväärtuslik või koguni väärtusetu, osutub Jumala ees väärtuslikuks".
Kas see peaks tähendama, et õndsakskiitmistes nimetatud olukorrad kannavad endas iseenesest mingit erilist väärtust – mida viletsam, seda õndsam? Kas see tähendab olukordadega lihtsalt tasast leppimist? Mida sa ei taha, et teised sulle teeksid, ära tee ka teistele. Muidu las minna nagu läheb.
Olen veendunud, et Jeesus ei öelnud mitte kogemata just nii: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!" Ta ei soovinud, et inimene, midagi tegemata, lihtsalt alistuks oma viletsusele. Jeesus tuli hoopis tooma lahendust meie vaimuliku vaesuse probleemile. Mäejutluse õndsakskiitmiste tegelik rõhk asub ütluste teises pooles: Õndsad on need, kes ... sest nende päralt on taevariik; ... sest neid lohutatakse; ... sest nemad pärivad maa; ... sest nemad saavad küllaga; ... sest nende peale halastatakse; ... sest nemad näevad Jumalat; ... sest neid hüütakse Jumala lasteks; ... sest nende päralt on taevariik. Just sõnale „sest" järgnev on õndsuse põhjuseks.
Kristus Jeesus tõi inimestele täiesti uue võimaluse. Senised olukorrad ei ole enam mingiks takistuseks, et saada vaimulikult ja heade tegude poolest rikkaks, et olla õnnelik, et näha Jumalat. Ei inimese kultuslik seisund, tema haigus ega tema päritolu – ükskõik kui jumalatu on tema päritolu ja minevik – ole enam takistuseks. Isegi inimese suur patusus ei ole Kristusele takistuseks – Jeesus suri ristil ja Ülestõusnuna on tal õigus anda andeks kõik patud. Seni väljapääsmatu olukord, mis näib nagu kuri saatus, leiab oma lahenduse Kristuses Jeesuses. Jeesuse kaudu on õndsakskiitmised tervikuna saavutatavad.
Paneme tähele, et õndsakskiitmised ja kuldne reegel kuuluvad kokku. Jumala riigis on oodatud igakülgne positiivne aktiivsus nii enda kui ka kaasinimeste suhtes: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid." Kinkigu Jumal selleks meile leidlikkust ja abi!