Aprill 2022 
Margus Kask, Elva baptistikoguduse pastor, KUSi õppejõud
Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan, et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis, kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab, et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust, kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head! Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud! (5Ms 8:10–18).
Lepingus olles on meie kohustus täita Jumala „käsud, seadlused ja määrused“.
Vana Testamendi õpetus on väga praktilist laadi. See tuletab meile meelde tähtsaid asju. Me kõik sööme ja kõht saab täis. Nii kerge on asuda seejärel taas oma ülesannete juurde või „lasta leiba luusse“. Mõneti on kõik päevased tegevused suuremal või vähemal määral seotud toidu ja söömisega. Elu käib toidu ümber. Tööd tehakse, et saada söönuks. Üsna lihtne oleks jäädagi tiirlema söön-magan-töötan-söön ringil. Siin astubki „vahele“ Jumala sõna ja ütleb, et söömise ja töötamise juures on tarvis ka Jumalat kiita. Tänada Jumalat selle eest, et tema on meile kõik andnud. Aga ka seal ei lase Jumala sõna meil peatuda. Vanatestamentlik õpetus täiendab inimlikku rutiini veelgi: on tarvis pidada ka Jumala „käsud, seadlused ja määrused“. Samuti peab alati söögi ja täiskõhu juures tuletama meelde, et Jumal on andnud meile jõu eluks vajaliku soetamiseks. See tuleb sellest, et me oleme Jumalaga lepingu-suhtes. Toit, täis kõht, peavari, jõud, toimetulek, pealehakkamine jne on kõik lepingus olemise õnnistused, need on meile Jumala and ja tõotus. Lepingus olles on meie kohustus täita Jumala „käsud, seadlused ja määrused“.
Kas tuleb ikkagi täita kõiki Vanas Testamendis Iisraeli rahvale antud Jumala seadusi? Lihtne vastus on – ei. Siinai leping anti Jumala valitud rahvale. Aga see rahvas on rahvas ainult maa peal elades. Vana Testament ei tegele surmajärgse rahvaga. Jumala valik ja leping on füüsilise rahvaga. Uus leping seisab usuõiguse alusel, millesse astutakse oma eluajal maa peal ja mis hõlmab ka surmajärgse olemise. Uue lepingu „käsud“ leiame Jeesuse õpetuses ‒ need on meile täitmiseks.
Jeesus kuulutas uue lepingu välja viimsel õhtusöömaajal. Taas toit, söömine, täis kõht ja leping. Selles lepingus on lepingu kehtestaja ehk Jeesuse lubadused. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni (Mt 28:20b). Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28). Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda (Jh 14:14). Samuti kuuluvad lepingu juurde meile antud kohustused: Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse (Jh 15:10); Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud (1Jh 3:23).
Apostlite tegude raamat jutustab kõnekalt, et Jeesuse järgijad algkoguduses püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes, pidasid söömaaegu, juubeldades ning kiites Jumalat (Ap 2:42,46j).
Arvestades Piibli mõtteliini, tuletab iga söömine ja „täis kõht“ meile meelde, et Jumal on sõlminud inimesega lepingu. Uus leping on Jeesuse Kristuse kaudu. Jeesuses sõlmitud leping kehtib ka meile. Niisiis alati, kui sa sööd ja su kõht saab täis, kiida Issandat ja tuleta meelde lepingut Jeesuses. Tema leping ja selle järgimine on meile õnnistuseks.