05/2015
Piret Ehavald, Oleviste kogudus
Olevistes on koguduse rajamisest alates olnud piibliõpe tähtsal kohal. 30 aastat tagasi alustasid Piiblikooliga Rein Uuemõis ja Ülo Niinemägi, edasi Ants Rebane, Jaan Bärenson, Siim Teekel jt.
2003. a töötas Oleviste Piiblikool Kõrgema Usuteadusliku Seminari programmi alusel 103 õpilasega Kristiina Krabi juhtimisel. Edaspidi on Piiblikooli koordineerinud Mirjam Link ja Nete Tutsu, tänavu allakirjutanu.
Franciscus Assisist on öelnud: „Kuuluta Jeesust Kristust igal viisil ja kui muud üle ei jää, siis kasuta ka sõnu." Nii illustreeris Toivo Pilli oma loengut teemal „Jutlustamine ja tunnistamine". Tänavu läbis Piiblikooli 178 osalejat, kellest tunnistuse said 91.
Teemad ja lektorid olid sel korral väga põnevad, pakuti tarkust hingehoiu, jutlustamise ja tunnistamise, palve, ee stpalve ja paastumise, Püha Maa, evangelismi ja misjoni teemadel. Loomulikult anti ülevaade Vanast ja Uuest Testamendist, kiriku ajaloost, uskkondadest ja usunditest, aga ka vaimulikest talitustest ja jumalateenistustest.
Mitmed õpilased tõdesid, et just sellist süstemaatilist õpetust on väga vaja. Piibli teemade lahtirääkimine ja ajaloolise tausta selgitamine aitavad paremini mõista Jumala sõna ning ehitavad usku. Ühine ülistus ja palve saatsid igat loengut, viisid aga meie vaimusilmad selle kõige alustajale ja täidesaatjale – Jeesusele Kristusele.
Piiblikool oli tõeline perekond. Kord kuus istusime ühel laupäeval kõrvuti pinkides ja kuulasime loenguid, vestlesime omavahel kohvilauas ja lõunapausil, ülistasime ja palvetasime.
Piiblikooli õpilane Hele-Maria Taimla ütleb: „Oleme koguduse noortega arutanud, kuidas saaks Oleviste noori ja vanu rohkem integreerida. Piiblikool osutus selles vallas suurepäraseks ettevõtmiseks: rohkete osalejate seas oli igas vanuses inimesi, keskkooliõpilastest pensionärideni. Minu silmis on õpetuslikkus Olevistes üks tugevusi. Piiblikool on hea täiendus Alfa- ja Beeta-kursustele, toimub paraja sagedusega ja kasvatab „isu" Piibli järele. Nälg tekib ju selle järele, millega end toidad."
Aastaga tekkis isiklikum side ka meie lektoritega. Enne teadsid vaid vähesed, et Tõnu Lehtsaar on kirglik kalamees ja Gunnar Kotiesenile meeldib mootorrattasõit. Isiklikud lood ja tunnistused, mis olid pikitud teooria vahele, andsid tunnistust sellest, kes need mehed tegelikult on ja kes on Kristus nende elus. Oleme südamest tänulikud Joosep Tammo, Gunnar Kotieseni, Veljo Kapteini, Rein Uuemõisa, Tõnu Lehtsaare, Toivo Pilli, Arne Hiobi, Eenok Palmi, Peeter Roosimaa eest.
Teadmiste suurendamise, üksteise tundma- ja armastama õppimise kõrval ei olnud vähemtähis ka ühine lauaosadus. Jeesus ise hindas selle vaimulikku ja praktilist tähendust. Piiblikooli lõpetamisel oli ehk pidulikem söömaaeg, kus eales oldud – suur tänu, Ulvi Põllu, Sirli Kuklas, Varje Märtson, Anneli Tombak, Üllar Kuusk!
Piiblikool koos oma kogudusega õpetas Jeesust Kristust paremini tundma, suurendas nälga Jumala sõna ja Püha Vaimu töö ning ühise osaduse järele.
Minus helisevad Joosep Tammo sõnad, mis ta kord oma loengus ütles: „See viimane aasta, milles oleme elanud, on olnud väga suuri muutusi esiletoov aasta. Ühest küljest olid siin muutused halvemuse suunas, aga teisest küljest peab alati arvestama, et kui need viletsused ja prooviajad läbi saavad, siis Jumala kogudus ja Jumala au saavad selgemini ilmsiks. Kristuse au hakkab särama. Need on need ajad, kus tuuled puhuvad, suured veevood tulevad, rumalate hooned langevad. Aga targa majaehitaja hoone jääb püsima, sest see on Jumala tahtele ja Jumala sõnale ehitatud."