1/2010 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Kolmteist ristitavat, viis kogudust, seitse pastorit ja suur hulk tunnistajaid. Jõulu teisel pühal andsid ühisel ristimisteenistusel Tartu Salemi kirikus puhta südametunnistuse tõotuse kolmteist inimest. Tartu Salemi kirikus oli ristitavaid Antsla, Jõgeva, Tartu Kolgata, Selise ja Viljandi kogudustest.

Ristimisteenistusel jutlustas Selise pastor Koit Kask, ristisid veel pastorid Aamo Remmel, Peeter Lemats, Margus Kask ja Leho Paldre. Kaasa teenisid Mustvee pastor Paul Gill, kelle kaks last olid ka ristimisel, ning kohalik pastor Meego Remmel.

Nauditavat muusikat esitas Jõgeva noorte kitarritrio. Ühist ülistust juhatas Tartu Kolgata ja Selise noorte ülistusansambel.

Aasta lõpus on varemgi mitu kogudust ühiselt ristinud Tartu Salemi kirikus, kus on selleks sobiv ristimisbassein.

 

Riinu Nurme: vimm kadus kohe pärast päästmist

Sain päästetud Lootuse festivalil 2009. a mai lõpus. Enne seda mul palju usuga kokkupuudet ei olnud. Vanem vend Tiidrek on küll usklik, aga mina elasin Kuressaares, tema Tartus. Tiidrek kutsus mind Lootuse festivalile. Ma puiklesin vastu, sest samal ajal olid keskkooli lõpueksamid. Läksin festivalile ilma igasuguste ootusteta. Seal aga kogesin esimest korda Jumalat. Mõistsin, et ma pole see inimene, kes ma olla tahan ja et midagi peab minus muutuma.

Minu kodune olukord oli väga keeruline: olin pettunud oma vanemates ja onus, kellega koos ma elasin. Mul oli raske nendega suheldagi – viha ja vimm oli südames. Palusin Lootuse festivalil, et Jeesus tuleks mu südamesse ja valgustaks mind, et saaksin leppida ära oma lähedastega. Sain palvele kohe vastuse: kui läksin koju, tundsin, et rahu oli südames. Sain rääkida oma vanematega ja onuga. Kõik viha oli ära kadunud.

Pärast seda suvel ma küll kasvasin usus, aga oleks vaja olnud kristlasi mu kõrvale. Sügisel tulin Tartu Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima, kus elan koos uskliku venna ja vennanaisega. Nüüd on mus tekkinud usukindlus. Tänan iga päev Jumalat, et ta tuli mu ellu, valgustas mind ja ma saan temaga käia. Tahtsin lasta ennast ristida, et tunnistada inimestele, et ma olen Kristuse oma ellu vastu võtnud. Tahan käia temaga kogu oma elu lõpuni.

Jakob Gill: Piiblipäevad andsid püsiühenduse Jumalaga

Olen kasvanud kristlikus peres – nad on mulle suureks eeskujuks. Kolisime viis aastat tagasi Mustveesse, kus hakkasin käima pühapäevakoolis. Pühapäevakooliga käisime ühel aastal Paides. Seal laulis Juhhei koor, mille järel tuli üks mees ette ja ütles, et kes tahab Jumalat oma südamesse, see palugu kaasa. Ma olin üks neist, kes palus. Siis olin 3. klassis – liiga väike selleks, et päriselt aru saada, mis see tähendas. Suurt muutust sellega ei tekkinud. Paari aasta pärast õppisin häälega palvetama, koguduse noortekates õppisin Jumalat paremini tundma. Usk minus läks järjest tugevamaks. Kõige tipuks olid noorte Piiblipäevad 2009 Viljandis, kus teemaks oli „Püsiühendus". Räägiti, kuidas hoida püsiühendust Jumalaga. Sealt alates olen püüdnud anda aega Jumalale, palvetada, Piiblit lugeda ja aasta lõpus tunnistasin oma usku avalikult ka ristimises. Jumalaga koos käia on väga lahe!