10/2014 
Kalmer Marimaa, KUSi arendus- ja teadussekretär
Tartus toimus 20. septembril kõnekate juubelite konverents. 130 aastat tagasi loodi esimesed baptistikogudused Eestis (Haapsalu, Tallinn, Pärnu ja Kärdla). Ajas edasi minnes tuleb märkida, et seesama ajakiri, mida sa oma käes hoiad, omab tänaseks 110-aastast ajalugu. 90 aastat tagasi rajati Eestis esimesed nelipühikogudused. Eesti EKB Liidu kujunemises on Jumala abiga kaasa aidanud mitmed inimesed, kelle sünnist möödus tänavu juubelit tähistav number. Nende hulka kuuluvad Osvald Tärk (1904–1984), Oskar Olvik (1914–1977) ja Robert Võsu (1914–1994). Veerand sajandit tagasi avati Kõrgem Usuteaduslik Seminar, kus koolitatakse meie liidu töötegijaid. Viis aastat hiljem (1994) valmis Annemõisa tn 8 õppehoone, mille aulas seda kõike meenutasime.
Olulised pole üksnes sündmused ja kuupäevad. Ilma oma ajaloota ei oleks meie need, kes me täna oleme. Kui poleks olnud neid, kes on seda ajalugu kujundanud, ning Teda, kelle juhtimist võime selles ajaloos kogeda, ei oleks me seal, kus me oleme.
Kirikuloolase Toivo Pilli teemaks oli Eesti baptistide ja Euroopa vabakirikute lugu 20. sajandil. Oma ettekandes juhtis ta tähelepanu sidususele ja kirevusele, mille on loonud tõsiasi, et meie liidus on põimunud erinevad usutraditsioonid (baptistid, evangeeliumi kristlased, priilased, nelipühilased).
Ajaloolane Aldur Vunk andis kaasahaarava ülevaate 19. sajandil tegutsenud Johannes Schwanist, keda on seni teadaolevalt peetud eesti esimeseks baptistiks ja keda võiks nimetada ka siinse vabakiriku algatajaks Eesti ärkamisajal. Tema sünnist möödus jaanuaris 190 aastat. Ettekannet rikastas ajalooline pildimaterjal.
Üllas Linder keskendus Peterburi saksa baptistikoguduse pastori Adam Reinhold Schiewe (1843–1930) elule ja tegevusele. Tema poolt 24. veebruaril 1884. aastal läbiviidud ristimistalitus viis Haapsalus Eesti esimese baptistikoguduse sünnini. Samal kuupäeval, 34 aastat hiljem, sündis ka Eesti Vabariik. Schiewe viljakas töö Eestis jätkus kuni 1895. aastani.
Peale lõunapausi meenutati kolme olulist „sünnipäevalast" meie liidu 20. sajandi loos. Herman Mäemets kõneles Osvald Tärgist, seminari õppejõust, kirjamehest ja pastorist, kelle elutöö taga oli väga olulisel kohal pühendunud isiksus.
Joosep Tammo käsitles huvipakkuvalt liidu varasema juhi, vanempresbüter Robert Võsu elukäiku, mis oli otsekui sild Eesti kahe iseseisvusaja vahel.
Peeter Roosimaa keskendus oma ettekandes pastor Oskar Olviku kogemustele Oleviste koguduses. Sõnavõtu fookuses olid baptistide ja evangeeliumi kristlaste omavahelised õpetuslikud suhted.
Konverentsi lõpetas Ermo Jürma ajalooline ülevaade 1989. aastal avatud Kõrgemast Usuteaduslikust Seminarist. Veerand sajandit seminari lähiajalugu on küll pikk aeg, kuid rohke pildimaterjali abiga jõudis see kuulajateni otsekui linnulennul.
Konverentsi juhatas seminari rektor Margus Kask.
Järgnevale vastuvõtule olid kutsutud seminari vilistlased, õppejõud, praegused ja endised töötajad. Õhtusöögi moderaator Meelis Kibuspuu tänas meie liidu välispartnereid ning seminari ja Valduste OÜ kauaaegseid töötajaid. Oma loomulik koht oli ka vilistlaste sõnavõttudel, kus meenutati seiku nii ühiselamust, loengutest kui õppejõududest.