10/2010 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor
Kuidas mõjutada ühiskonda heade muutustega? Kas ainult võimu ja enamuse positsioon annab kultuuris kaasa rääkimise võimaluse? Mida tähendab olla ühiskonnas nähtav? Neid ja mitmeid teisi küsimusi arutas rahvusvaheline töörühm EBF sümpoosionil „Baptistikogudused ja ühiskond: Ida-Euroopa kogemus". Tosinkond arutlejat ja ettekandjat kokku toonud ümarlaud toimus 1.-2. oktoobril Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.
Osalejad tõdesid, et evangeelsed kogudused – muuhulgas ka baptistid – on ikka rõhutanud teksti uurimist, Piibli paremat tundmist. Seejuures aga on tähtis uurida samasuguse hoolega konteksti, kultuuri ja ühiskonda. Kiirete ühiskondlike muutuste periood nõuab eriti selget visiooni ja otsustavat paindlikkust. Ettekanded Eesti ja endise Ida-Saksamaa usulise olukorra kohta osutasid, et mõnedes endise idabloki riikides toimub inimeste kiire võõrandumine kirikust kui institutsioonist ja traditsioonilisest religioonist. Samas on neile olulised teised väärtused, näiteks haridus, peresuhted, mõtestatud töö. Kas kirik leiab loovaid viise hoolida ja luua suhteid inimestega, kes ütlevad, et usku pole neile tarvis? „Mõnikord on inimestega hoopis sisukam kohtuda neutraalsel pinnal, mitte kirikuhoones," tõdes Ringo Ringvee.
Ehkki sümpoosion analüüsis ausalt koguduste ja ühiskonna suhteid, tuues välja kitsaskohti ja valupunkte, ei valitsenud pessimistlik meeleolu. Edgars Mazis, Riia Agenskalnsi Baptistikoguduse pastor tutvustas oma koguduse projekte laiemas kogukonnas. Nad teevad koostööd linnavalitsusega vanuritekodu pidamisel ja koguduse tegevus toetab orbusid. Jagatakse Euroopa Liidu toiduabi, kuid püütakse seda teha nii, et see ei haavaks abi vastuvõtjate väärikust. „Üks naine, kes abi saama tuli, ütles, et aasta tagasi töötas ta sotsiaalosakonnas, kus selliseid pakke jagati. Aga nüüd on ta töötu ja vajab ise abi," kirjeldas Mazis. Linnaametnikud kutsusid koguduse osalema nõupidamisele, kus käsitleti küsimust, miks linnaruumis on nii palju graffitisid ja kuidas neid vähendada.
Cornel Boingeanu Rumeeniast tõi näite, kuidas nende kogudus avastas mustlaskogukonna vajadused. „Nad on meie samaarlased, kelle juurde Jeesus käsib meil misjonikäsus minna," ütles Cornel. Diskussioonis leiti, et sageli ei ole vähemuskirikute küsimus võimaluste puudumises, vaid hoopis mõtteviisi aegluses ja motivatsiooni vähesuses. Usulise vähemuse positsiooni ei pea kartma, see võib hoopis anda uusi võimalusi. Vähemus on muutustele tundlikum. Vähemusel on tavaliselt suurem empaatiavõime. Ja veel – vähemuseks olemine teeb alandlikumaks. Ka algkogudus või 16. saj anabaptistid tegutsesid kultuuri äärealadelt lähtudes, ja ometi muutsid nad oma ümbrust ja inimesi, kellega kohtusid.
Huvitava diskussiooni tõstatas Alexander Popov Moskvast, kes rääkis Venemaa baptistidele külgekleebitud sektandi-kuvandist. Kindlasti on selles oma osa nii nõukogude ateistlikul propagandal kui ka ortodoksi kultuuril, millel on vähemuskirikute rolli mõnikord raske mõista. Baptistide kohta on igasugu eelarvamusi, mida saab ületada vaid isiklikke suhteid luues. Vene baptistidel on raske ühiskonnas nähtavad olla, näiteks massimeedia vahendid on neile praktiliselt kättesaamatud. „Aga vene baptistid on okupeerinud interneti," väitis Popov naljatoonil. Kindlasti on vene kogemusest õppida ka teistel evangeelsetel kirikutel – ei maksa külgekleebitud silte oma käitumisega ise omaks võtta, ise tuleb tegutseda mitte-sektantlikult ja teha avatumalt oikumeenilist koostööd.
Väga sisukaks lisanduseks oli Rootsi esindaja Gunnel Andreassoni arutlus, milles ta vaatas niiöelda Rootsist ida poole. Ta analüüsis Skandinaavia ja endiste kommunismimaade baptistide suhteid viimase kahekümne aasta jooksul. Paljud sõpruskoguduste kontaktid on hääbunud või lausa katkenud. „Meil oli kergem sõprussuhteid hoida, kui olime andja rollis. Aga kui suuremad vajadused Balti riikides või slaavi maades olid leevendatud, siis osutus kontaktide hoidmine raskeks," väitis Andreasson. Tõdegem, et ka saaja rollist loobumine võib olla keerukas. Vahest tasub kokku kutsuda Põhjamaade ja Balti riikide ühiskonverents neil teemadel. Mõned kontaktid võivad taaselustuda – nüüd juba võrdse vastastikuse jagamise, teoloogilise rikastamise ja üksteiselt õppimise tähe all.
Sümpoosionile on planeeritud jätkukohtumine järgmisel aastal Elstalis, Saksamaal. Siis kavatseb EBFi teoloogia ja haridustöörühm käsitleda koguduste ja ühiskonna suhteid eelkõige Lääne-Euroopa vaatenurgast.
„Aga vene baptistid on okupeerinud interneti," väitis Popov naljatoonil.