Hiiumaa mees Kimberg rajas Lõuna-Aafrikas 54 kogudust

11/2009 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Raamat „Usalda ja järgi" (Allika, 2007)

Veel pool aastat tagasi ei teadnud ma Valter Kimbergist midagi. Nüüd julgen asetada selle Hiiumaa mehe ühte ritta suuremate eesti soost pastoritega. Enamik eesti pastoreid pole külastanudki nii palju kogudusi, kui Kimberg on rajanud. Kimberg tegutses üle 40 aasta Lõuna-Aafrikas misjonärina.

Tema inglise keelest tõlgitud elulugu „Usalda ja järgi" on ladus jutustus, millest kokkuvõtlikku statistikat ei leia. Aga Aarand Roosi andmetel peeti Kimbergi töö tulemusel jumalateenistusi 54 (!) kohas. Paljudes paikades aitas Kimberg isiklikult ka kogudusehoonet üles ehitada. Lisaks veel viljakas kaplanitöö sadadele vangidele.

Minu jaoks aitas Kimbergi elu ajalisse raami paigutada, kui mõtlesin sellele, kes olid Kimbergi põlvkonnakaaslased kodumaal. Kimbergi sünnist möödus tänavu 28. oktoobril 100 aastat. EKB Koguduste Liidu omaaegsed juhid Osvald Tärk ja Albert Tammo sündisid Kimbergist viis aastat varem; Robert Võsu ja Oskar Olvik viis aastat hiljem. Küllap nemadki oleks Eestimaal kogudusi rajanud, kui Nõukogude võim poleks usutööle rangeid piiranguid seadnud.

Ühel hetkel sõnastasin enda jaoks:

Valter Kimberg oli misjonär, mitte ei töötanud misjonärina.

Raamatu pealkiri „Usalda ja järgi" tundus enne lugemist pigem igav: selline pealkiri võiks olla paljude usklike elulool. Raamatu lugemise jooksul muutus see fraas aga Kimbergi elumotoks. ta elus oli palju olukordi, kus polnud midagi muud peale Jumala sõna – ja selle põhjal tuli käituda. Olgu siis põgenemine Rootsi sõja ajal (koos väikeste lastega) või suundumine Lõuna-Aafrikasse misjonitööle pärast seda, kui paari aastaga oli Rootsis suure vaevaga napilt jalad alla saadud. Ka selleks, et pere saaks toidetud, tuli sageli lihtsalt Jumalat usaldada ja järgida. Mitmete kirikute ehitus sai alguse jumalikust selgusest: raha polnud, aga selgus oli – labidas löödi maasse ja hoone sai valmis. Rassilise diskrimineerimise ajastul nõudis suurt Jumala usaldamist ja järgimist teenistuste pidamine mustanahalistele.

Ühel hetkel sõnastasin enda jaoks: Kimberg oli misjonär, mitte ei töötanud misjonärina. Jumalariik polnud tema jaoks mitte projekt ega töökoht, vaid elu. Esimest korda sõitsid Kimbergid ülemere-puhkusele pärast seda, kui nad olid 18 aastat misjonipõllul olnud. Kimbergist sai Lõuna-Aafrika kodanik, kes ei plaaninudki sealt ära tulla, kui töö tehtud saab. Muidugi aitas sellele kaasa ka tõsiasi, et kodumaa Eesti oli okupeeritud.

Pean siiski mainima ka seda, et kohati häirisid mind raamatus faktilised ebatäpsused või küsitavused Eesti ajaloo ja olude kohta. Kas tõesti võis Vormsi rootslane Hans Gamas 1870ndatel arvata, et Hiiumaal räägitakse vene keelt ja paluda Jumalalt endale vene keele oskust Hiiumaal jutlustamiseks? Ja kes üldse oli Hans Gamas? Raamatu andmetel levis ärkamine Vormsilt Hiiumaale just Hans Gamase kaudu, nii et sajandi vahetuseks oli pöördunuid 75000 (kui mõelda juurde, et see käib mitte Hiiumaa, vaid Eesti kohta, siis võib see olla usutav). Hiiumaa ärkamise ajaloos küll teatakse Hans Kammast, aga kogu Eesti vaimulikku ärkamist temaga ei seostata. Õlgu paneb kehitama ka see, kui Kimberg kirjeldab külaskäiku Eestise taasiseseisvumise järel ja nimetab, et Tallinnas elab 80% venelasi. Mul jääb vaid üle loota, et faktid misjonitöö ja kaugete maade kohta on täpsemad.

Kimbergist on kindlasti palju õppida. Jumala sõna tõotuste tundmist ja usaldamist eelkõige. Aga ka seda, kuidas ta sihiteadlikult läkitas oma koguduses pöördunuid vaimulikku haridust saama kaheaastasesse piiblikooli. Hoolimata majanduslikust kitsikusest seadis ta eesmärgiks, et kogudus katab pidevalt 2-3 inimese vaimuliku koolituse. Ta otsis palves selgust, keda läkitada. „Ühe mehe toetamine tähendas õppemaksu, raamatute, riiete, reisikulude katmist, lisaks ülalpidamine perekonnale." Lõpetanuid toetati veel kolme aasta jooksul, et nad suudaksid tööle asuda. Neile ei seatud tingimust, et nad tuleksid pärast lõpetamist tööle Kimbergi kogudusse. Ta koolitas inimesi jumalariigi jaoks laiemalt. Paljudest said iseseisvad pastorid mujal.