Rist särab Kuressaare linna kohal

25 rist kures 104/2018
Sander Tulk, Siioni kogudus

Emotsioonid Eesti sünnipäevast on ilmselt meie kõigi sees veel liikumas. Juubelipidustuste raames kõlas üleskutse – teha oma riigile üks kingitus. Siioni kogudus ei olnud mingi erand ja otsustas kinkida äsja 100aastaseks saanud vabariigile oma kiriku tornis särava risti.
Selline idee oli pastor Margus Mäemetsal juba pikemat aega. Kui ta 2014. a sügisest 2015. a suveni teenis Kanadas Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti kogudust, oli tal kombeks pildistada öiseid säravaid kirikutorne. Sealt kasvas välja väike unistus – saada ka oma kodukiriku hoonele särav rist. Koguduse juhatus oli toetav ja nüüd tehtigi idee teoks.

Kui ööpimeduses või õhtuhämaruses Kuressaare peal ringi jalutada, siis on rist miski, mida on raske mitte märgata. Sõites näiteks mööda Tallinna tänavat, paistab uus särav rist pea linna serva välja. Pastori sõnul on ka mitmed inimesed maininud, et nende endi toaaknasse särab pimedamaks minnes Siioni koguduse rist. Seni on tagasiside, tänu Jumalale, positiivne olnud.

Rist on tõenäoliselt Piiblis olevatest sümbolitest kõige mõjukam ja tähtsam. Rist tuletab meile meelde suurimat ohvrit, mille Jumal 2000 aastat tagasi maailmale tõi. Ristile vaadates võime, kes me usume, mõelda ristilöödud Jeesusele ja tuletada meelde, et tänu tema ohvrisurmale on meie vahekord Jumalaga taastatud. Selles näeme ka Jumala suurimat armastust meie vastu. Sõnum ristist paneb meid ikka ja jälle meelt parandama meie läbikukkumiste sees ja annab meile kõigile julgust tunnistada, et me kuulume elavale Jumalale.

Loodame ka, et nüüd, kui rist valgustab Kuressaare linna, hakkavad möödaminejad rohkem mõtlema vaimsetele asjadele ja sellele, mida rist õigupoolest tähendab. Usume, et see kannab endaga kaasas väge ja teeb mitte ainult Kuressaares, vaid terves Eestis võimsat tööd. „Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle…” (Gl 6:14).

Tõnu Lehtsaar valiti Tartu ülikooli rektori kohusetäitjaks

01/2018 25 lehtsaar tonu

Tartu ülikooli rektor prof Volli Kalm suri ootamatult 23. detsembril.
Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 oma erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks religiooni- ja suhtlemispsühholoog prof Tõnu Lehtsaare, kes seni täitis ülikooli töötajate nõustaja-kaplani rolli.
Lehtsaar on töötanud ülikoolis 35 aastat. Rektoraat märkis, et Lehtsaar on näidanud end ülikooli tasakaaluka juhina, olles rektori kohusetäitja ka 2007. aastal. Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.
Olgu EKB Liidu vanematekogu liige ja Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Tõnu Lehtsaar Teekäija lugejate eestpalvetes tema uues vastutusrikkas ametis. Soovime, et Jumala heameel võiks olla Tartu ülikooli töö üle ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal.

Teekäija

EBFi resolutsioon terrorivastase seadusandluse ja usuvabaduse kohta

10/2017

Taunib ja mõistab hukka üha kasvava terrorismi, kus usuliste tõekspidamistega õigustatakse vägivalla kasutamist.

Väljendab kaastunnet ja solidaarsust kogukondade ning üksikisikutega, keda terroriaktid on laastanud.

Usub, et terroriaktide sooritajad on samamoodi Jumala näo järgi loodud ja Jumala poolt armastatud mehed ja naised, kuid nad on motiveeritud põhjustest, mis ei ole kooskõlas Jumala armastavate kavatsustega inimkonna heaks.

Loe edasi: EBFi resolutsioon terrorivastase seadusandluse ja usuvabaduse kohta

President Kaljulaid: Eesti kirikud on vabad tegutsema oma veendumuste järgi

06/2017 25 kadriorus16juuni

16. juunil võttis Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid Kadriorus vastu Eesti Kirikute Nõukogu ja selle liikmeskirikute juhid. EKB Liidust võtsid osa ja sõna liidu president Erki Tamm, EKN asepresident Meego Remmel ja EKN täitevsekretär Ruudi Leinus. Ligi tunniajase vestluse keskmes oli mõttevahetus, kuidas kristlased ja kirikud saavad oma maad ja rahvast paremini teenida.

President rõhutas, et Eesti kristlaskond on osa suuremast vabakonnast, kes panustab ühise hea nimel kaasaja demokraatlikus ühiskonnas. Põhjamaadega võrreldes, kus olnud riigikiriklik traditsioon, on tema sõnul Eesti kirikutel ja koguduste liitudel üldiselt liberaliseeruvas maailmas enam vabadust ja võimalusi elada ja tegutseda nimelt oma veendumuste järgi. President kinnitas, et seisab jätkuvalt usuvabaduse eest, olgu Eesti ühiskonnas või mujal maailmas.

Loe edasi: President Kaljulaid: Eesti kirikud on vabad tegutsema oma veendumuste järgi