Piibel kodugrupis XXI: Elu mõte ja ainulaadsus keset kannatusi

16 tammo joosep-112/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad! Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist? Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi – ja sa neelad mu ära!" (Ii 10:2-3,8)

Kannatus kutsub alati esile küsimuse elu mõttest ja toimuva tähendusest. Eriti dramaatiliseks kujuneb kannatus olukorras, kus Jumalasse suhtutakse nagu abstraktsesse kõikväelisse jõudu, millest ollakse sõltuvad. Jumal aga ei raja oma suhteid inimesega oma kõikväelisusele. Ta suhted meiega on loovad ja isiklikud. Meie elu mõtestub usus, et me pole selles maailmas juhuslikult, vaid oleme Jumalast loodud olendid. Olla loodud, tähendab olla loodud millegi või kellegi jaoks. Kaose ja hävingu jõud, mis meid aegajalt tabavad, võivad hävitada usu Looja heatahtlikusse. Nii ei olnud Iiobi kannatus mitte ainult väline, vaid eelkõige vaimne. Teda vaevas küsimus: miks Jumal lubab mõttetuna näivat kannatust? Meiegi küsime sarnastes olukordades: kas me peaksime oma kannatustesse suhtuma stoilise rahuga, esitama Jumalale raskeid küsimusi või süüdistama iseennast?
"Inimesel, naisest sündinud, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes – sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna." (Ii 14:1,5)

Mitte veised ja lambad, vaid teised inimesed, kes Iiobit ümbritsesid, andsid ta elule uue mõtte ja tähenduse.

.


Iiobi raamatu keskseks teemaks ei ole igavene tõde, küll aga leiame tema kõnedes igavikuga seotud mõtisklusi. Nende hulka kuuluvad ka vaadeldavad salmid. Me näeme, et kannatuse ja ahastuse ületamise juurde kuulub ka üldinimlike probleemidega tegelemine. Iiob avastab enda jaoks inimelu hapruse ja piiratuse. Keset kannatusi saab temast inimeseksolemise valuline tunnistaja. Ta leiab, et iga elu on kordumatu ja ainulaadne. Loodus toodab end taas – inimene oma ainulaadsuses mitte, tema lõpp on lõplik. Isegi "puul on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu." (Ii 14:7) Kuid inimese surm näib selle kõrval lootusetuna. Ometi ei leia Iiob oma elu mõtet või mõttetust surmas. Me loeme: "Ja Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest; ja Issand andis Iiobile kahekordselt kõike, mis tal oli olnud. Ja Issand õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest." (Ii 42:10,12)
Pole juhus, et filosoof Karl Jaspersile oli Iiobi teema väga lähedane. Iiobi mõtisklused ja saatus näitavad pessimistlikust ja traagilisest maailmakäsitlusest hoopis erinevasse suunda. Iiob ei näe õnnetuste põhjust maailma olemuses või nähtuste struktuuris. Katastroofid on Jumalale "võõras töö", mis teenivad tema tõelist tööd. Looja tõelise töö suurusest ja avarusest kõnelevad looduse võimsus ja taastusvõime. Kuid pilk Looja ja loodusjõudude vägevusele pole ainus vastus Iiobi probleemidele. Vastamata küsimused viitavad Uue Lepingu vajadusele. Inimese ja Looja lepitus sünnib armu ja õigeksmõistu läbi.

Jeesuse armastuse topeltkäsk muutis kristluse antiikmaailma muutvaks jõuks.


17 piibel kodugrupis 22 Tõeline vastus Iiobi küsimustele saab olla vaid Jeesuses Kristuses. Saatana süüdistava hoiaku asemel tõuseb Kristuse töö, eriti ta eestpalved. Kristuses on meile ilmunud Päästja, kes ei lepi traagilise maailmakäsitlusega, vaid otsib elu padrikust iga üksikut eksinut. Samas on Kristuses näha, kuidas kannatus võib kujuneda teiste teenimiseks ja ohvriks. Kannatavat Kristust nähes me mõistame, et kannatuse müsteerium ei lahene üksiku perspektiivis. See avaneb nende kaudu, kes tema kaudu leiavad uue elu.
Nii ei ole ka Iiob lõpuks seesama kes alguses. Mitte veised ja lambad, vaid teised inimesed, kes teda ümbritsesid, andsid ta elule uue mõtte ja tähenduse. "Ja Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." (Ii 42,10) Mitte elu pikenemine ja kannatustest vabanemine, vaid elu teistega ja teiste jaoks annavad Iiobi küsimustele tõelise vastuse.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Milliste iiobisõnumitega me kaasajal kokku puutume?
2. Millised on inimeste vastused mõttetuna näiva kannatuse teemal?
3. Kas kannatuse küsimust on võimalik teoreetiliselt lahendada?
4. Milliseid lahendusi pakuksid sa kristlasena kannatuse küsimusele?
5. Millise vastuse annab sellele küsimusele Jeesus Kristus?
6. Kes on need teised inimesed, kes annavad minu kannatustele tähenduse?