Mis siis on perekond?

09/2014 12 mida lapsed arvavad
Vastab Riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. Küsitles Erki Tamm

Ükski seadus, ka perekonnaseadus, ei ole suutnud perekonna mõistet kindlaks määrata.

Mida te vastate suurele hulgale Eestimaa kristlastele, kes näevad samasooliste kooselu riiklikus tunnustamises ja normiks muutmises Looja loomiskorraldusele vastuhakkamist?

Ma vastan niimoodi: Looja on loonud ka need inimesed, kes samast soost kaaslase vastu õrnemaid tundeid tunnevad. Sellised inimesed on alati olemas olnud, olenemata sellest, kas nad on olnud ühiskonna poolt parasjagu põlatud, tõrjutud või sallitud. Tänapäeva demokraatlik ühiskond kaitseb ja arvestab ka neid, kes on teistmoodi kui enamus. Tänapäeva ühiskond ei salli tagakiusamist. Kunagi on alavääristatud ka naisi ja mustanahalisi. Arenenud ühiskonnad on sellest tõrjumisest vabaks saanud ja tajub inimest ennast väärtusena, Looja poolt looduna.

Kooseluseaduse vastuvõtmine ei muuda samasooliste kooselu normiks. Norm on midagi, mis on kohustuslik. Seksuaalset sättumust ei saa kohustada ja seda ei saa ära keelata. Ka kooselulepingut ei kohustata kedagi sõlmima. Kooseluseadus pakub kaitset nendele inimesele, kes elavad perekonnas, aga kes ei saa või ei taha abielluda. Paraku on neid inimesi päris palju.

Samasoolistele paaridele lapsendamisõiguse andmise teemat käsitledes on seaduse toetajad hakanud „kahest isast" ja „kahest emast" rääkima, kui millestki täiesti loomulikust. Kas te ei näe siin äärmiselt tõsist nihet meie kultuuris, võrreldes senise arusaamaga perekonnast? Kas te ei arva, et just sel põhjusel on Kooseluseadus rohkem kui ühegi teise seaduse menetlemine ühiskonda lõhestamas?

Arusaam perekonnast on meie kultuuris siiski üpris lai. Perekonnaks on eelkõige ikkagi inimesed, kes koos elavad ja üksteise eest hoolt kannavad. Koos elamine nõuab üksteisega leppimist. Lapsed on vaja üles kasvatada, kui keegi perekonnaliikmetest haigestub või vanaks jääb, siis kannavad teised tema eest hoolt – see kõik võib kesta aastaid. Üksteise eest hoolitsemine ongi üks perekonna põhiväärtusi. Perekond tagab inimestele turvatunde. Üksi jäämist peetakse väga halvaks saatuseks, olgugi et teinekord inimesed ka ise endale üksi olemise valivad. Kui kaks inimest lapsi ei saa või abielluda ei saa, ei tähenda see, et nad perekonda ei moodusta. Ükski seadus, ka perekonnaseadus, ei ole suutnud perekonna mõistet kindlaks määrata. Inimesed käivad oma loomupärast rada. Inimesed elavad perekonnana koos ja ajavad omi asju. Siiski on igal inimesel ainult üks isa ja üks ema. Seda teavad ka lapsed. Ema või isa elukaaslase kutsumine teiseks isaks või teiseks emaks ei tähenda seda, et nad seda oleksid bioloogilises mõttes. Küll aga võib, saab ja peaks ema või isaga koos elav inimene täitma isa või ema rolli.

Avalikus debatis ja pöördumistes on sotsiaalteadlased, Eesti Kirikute Nõukogu jt tõstatanud laste õiguste kaitse küsimuse. Kuidas te põhjendate samasoolistele paaridele lapsendamisõigust anda soovijate väidet, et laste arengule pole eri soost vanemate olemasolu vajalik?

Laste kaitse ongi väga oluline. Ja seda väidet ei oska ma ka põhjendada. Kindlasti oleks lapsele hea mõlemast soost vanema olemasolu. Ainult paraku – nagu te teate, siis väga paljud lapsed kasvavad peredes, kus on ainult ema või ainult isa. Suur hulk lapsi kasvavad üldse ilma isa ja emata. Kui oleks valida, kas kasvada ilma perekonnata või teistsuguses perekonnas, siis lapsed valiks viimase. Selline eelistus tuli selgelt välja Tartu Ülikooli poolt tehtud küsitlustest, kus uuriti lastekodudes elavate laste suhtumist lapsendamisse.

Millist Eesti Kirikute Nõukogu poolt esitatud argumenti Kooseluseaduse vastuvõtmise vastu olete te kõige tõsisemalt kaalunud?

Kõige tõsisemalt oleme kaalunud just lapsendamisega seotud vastuargumente. Sellega seoses on tehtud ka muudatusettepanek eelnõu teksti. Muudatusettepaneku kohaselt võiks kooselulepingu kehtivuse ajal kooselupaar lapsendada vaid paarisiseselt – teise partneri bioloogilise lapse. Selline muudatus tagaks, et üks kooselupartneritest on kindlasti lapse ema või lapse isa. Selline säte tagaks lapse huvide parimal moel arvestamise olukorras, kus kooseluleping ja registreeritud kooselu on alles uued nähtused Eesti perekonnaõiguses.