Aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda

02/2015 22 ardo ojasalu
Ardo Ojasalu, Valduste OÜ nõukogu esimees

Nagu me teame juba seitsme lihava ja seitsme lahja lehma loost (1Ms 41), on majandusele omane tsükliline areng. Joosepist tänaseni on küll palju muutunud, kuid see seaduspärasus on jäänud. 2008. aasta alanud „lahjade lehmade" ajajärku on nimetatud majandusleksikas finantskriisiks. Alguse sai see USA finantsinstrumentide turult ja tekitas raskusi eelkõige rahandussektorile, mis oli oma riske ala- ja varasid ülehinnanud. Enne kriisi oli 2000. aasta algus ja eriti keskpaik olnud periood, kus kõigil läks majanduses väga hästi. Eestis märgistas seda perioodi Eesti liitumine Euroopa Liiduga ning buumiperiood kinnisvarahindades ja ehitustegevuses.

Moodne elukorraldus kultiveerib peresuhteid, kus lapsed enam oma vanaks jäänud vanemaid ei toeta.

Säästude kogumine

Kas ühel hoolikal kristlasel, kes oma kodu hea sulase kombel majandada püüab, on selle majanduse seaduspärasusega midagi peale hakata? Joosep soovitas vaaraol külluseaastatel varuda vilja, et järgnevad rasked aastad üle elada. Tänapäeval soovitavad asjatundjad inimestel säästa, sest moodne elukorraldus kultiveerib peresuhteid, kus lapsed enam oma vanaks jäänud vanemaid ei toeta, selle asemel maksab riik pensioni ja igaüks ise peab koguma endale oma pensionisambad. Lastel on oma elu elada, palk teenida, eluks-oluks kulutada, kodulaenud ja liisingud maksta ning oma lapsed üles kasvatada. Ja ega neid lapsi enam palju ei olegi. Kahe vanema kohta ei tule kahte lastki ja nii on ka keeruline eeldada, et väiksemaarvuline järeltulev põlvkond oma vanemate heaolu tagaks.

Eesti pensionisüsteem on loodud selliselt, et palgatöö tegemist maksustatakse sotsiaalmaksuga (33% palgast). Sellest suurem osa läheb pensionide maksmiseks, seega, mida suurem on Eestis tervikuna palgaks makstav raha, seda suuremad on ka pensionid. Kui me oleksime kasvava rahvaarvu ja nooreneva rahvaga riik, siis toimiks see pensionikorraldus suuremate probleemideta. Paraku on meie rahva valik olnud teine. Lähiaastatel pensionäride osakaal ühiskonnas suureneb. Seetõttu on säästmine igaühele meist mõistlik soovitus.

... kas kroongi püsib põlvest põlve? (Õp 27:24)

Säästmise soovitus jääb aga poolikuks, kui ei järgne head nõu, mida säästudega sel ajal teha, kui nad alles kogunevad. Enamus säästmise soovitajatest on finantsvaldkonna töötajad, kes peavad loomulikult säästmise all silmas seda, et inimesed koguvad säästudena raha – lihtsalt kulutavad vähem, kui teenivad. Ja panevad siis raha panka „protsendi" peale, nii nagu me seda möödaläinud sajandi tarkuse põhjal teame. See annab pankuritele küll tööd ja leiba, kuid kuidas see aitab neid, kes püüavad säästa? Siin tulebki mängu oluline teadmine, kas lähiajal on oodata ilusaid või lahjasid lehmi.

Kui sul on kodu korteri või maja näol, siis ka see on vara, mida tulevikus vajatakse.

Raha lihtsalt pangas hoida on tänaste intressitasemete juures heategu pangale. Kindlasti on säästude pangas hoidmine palju parem mõte kui raha rumalalt kulutamine, kuid tasub õppust võtta talentide tähendamissõnast (Mt 25:14–30). Isand kiitis neid, kes kauplesid ja said kasu. Aastase hoiuse intress pangas on täna vähem kui 1%. Seda ei saa kuidagi pidada mõistlikuks kauplemiseks. Tänase majandusolukorra hea külg aga on see, et inflatsioon on väga madal, seetõttu raha pangas hoides suuremat kahju ei sünni, aga see on sama, kui raha maasse kaevamine, sest seda vaheltkasu, mida tähendamissõna isand ootab (s 27), pole tänapäeva pankuritelt saada.

Raha väärtus pigem langeb

Euroopa Keskpank tegi hiljuti otsuse, et hakkab ostma kokku riikide võlakirju. Olemuslikult tähendab see, et võlg, mis tuleb võlausaldajale võlgniku poolt tasuda alles mitmete aastate pärast, tasutakse nüüd kohe keskpanga poolt – see tähendab, et keskpank "tekitab uut raha". Seetõttu on seda otsust asutud nimetama ka "rahatrüki" otsuseks. Selle tulemusel langes euro kurss dollari suhtes kiiresti ja ilmselt jätkab langust ka lähemas tulevikus. Vana tuntud tõde on, et mida rohkem on raha, seda väiksem on selle väärtus. Kas ees on ootamas hüperinflatsioon? Nii võib esmapilgul küll tunduda, aga ilmselt see nii siiski ei lähe. Ehkki raha trükitakse juurde, on tõenäoline, et raha takerdub nendesamade pankurite käes, kellele keskpank võlakirju ostes selle raha maksab. USA-s toimus samalaadne keskpangapoliitika mõned aastad tagasi ja ei toonud kaasa inflatsiooni, küll aga surus veelgi alla intressitasemeid, sest pankade kätte tuli veel rohkem raha.

Kinnisvara eelised

Seega madalate intressitasemete ja odavneva euro tingimustes on säästude rahana pangas hoidmine üsna ebamajanduslik mõte. Kui säästuomanik tunneb hästi finantsmaailma ja oskab leida oma rahale kõrgemat tootlust kui pangadeposiit, ja seda sääste ohtu seadmata, siis võib sääste ka rahana hoida ja investeerida. Kuid säästudena ei tule mõelda ainult raha. Mõistlikum on säästud paigutada nendesse varadesse, mis on jääva väärtusega. Need on sellised varad, mida kõigile arengutele vaatamata ka tulevikus vaja läheb, ja seetõttu püsivad nad alati hinnas. Kui sul on põld, siis ära seda müü, pigem osta maad juurde, sest süüa tahavad inimesed ka tulevikus. Kui sul on kodu korteri või maja näol, siis ka see on vara, mida tulevikus vajatakse.

Investeeri koguduse jätkusuutlikkusse!

Jeesus on tõotanud: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mt 6:33). Eesti esimese vabariigi ajal ehitati meie kodumaal palju palvelaid (loomulikult on tulnud neid remontida ja renoveerida). Samas on need meie vaimulike isade ja emade hindamatu investeering, mida kasutame tänini.

Säästmiseks on väärt see, mis on tõeliselt väärtuslik, kuigi see võib igaühe jaoks meist olla erinev. Tähtis on aga meile usaldatu eest hoolt kanda, see annab ka ajatu tasu!