September 2021 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees
Taas lähenevad valimised. Tõsi küll, kohalikud.
Peame meiegi meelde tuletama prohvet Jeremija sõnu: „Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!“ (Jr 29:7).
Päev-päevalt satume järjest rohkem poliitikute huviorbiiti. Ühest küljest kuulutame kristlastena Jumala ja ligimesearmastust. Samas saame väga hästi aru, et ligimesearmastus saab olla alati vaid konkreetne. Selle teostamine toimub ju konkreetses kogukonnas. Väga hästi näeme seda Jeesuse poolt jutustatud halastaja samaarlase tähendamissõnas. (Lk 10)
Jumala armastus ja ligimese armastus kuuluvad kokku ja ligimesearmastus on alati konkreetne.
Seda kristlikku põhihoiakut polegi nii lihtne poliitilisse keelde tõlkida ja seejärel ka konkreetseid valikuid langetada. Kuid just nendes väljendub meie vaimulaad ühiskonnas. Kristlaste ja kodanikena oleme maksumaksjad. Meiegi maksudest moodustub nii omavalitsuse kui riigi tulubaas. On loomulik, et meilgi on õigus ja kohustus selle raha jagamisel kaasa rääkida. Niisiis peaksime taotlema siingi õiglust ja ausust, et heaolu oleks kogu linna ühisvara.
Kristlastel on ka kahtlusi. See ebakindlus jaguneb laias laastus kaheks. Jumala riik ei ole ju sellest maailmast ja sel juhul ei peaks meil olema ka selle maailma poliitikaga midagi tegemist. Poliitika on räpane. Sina aga ole vaga ja usalda Jumalat. Kui aga toome poliitilised küsimused oma aruteludesse, jääb evangeeliumi kuulutamine tahaplaanile.
Teine seisukoht on, et kristlane peaks aktiivselt ja meelevallaga poliitikasse sekkuma. Me ju palume: „Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!“ Miks me siis ei ela selle järgi?
Kahjuks kohtame siin sageli varjatud messianismi ja poliitilist diletantismi. Leidub neidki, kes arvavad mõne piiblisalmi põhjal kõike teadvat ja alati õigust omavat. Meie oleme ju siin maa peal nii õiged, head ja vagad, et Jumal on kindlasti meie poolel.
Poliitilise vastutuse paremat poolt iseloomustab saksa teoloogi ja märtri Dietrich Bonnhoeferi ütlus: „Üksnes see, kes juutide kaitseks häält tõstab, tohib gregoriaanlikult laulda.“ Nende sõnadega astus ta välja juutide kaitseks ja maailmast põgenenud kristliku vagaduse vastu. Võib-olla ei peaks meiegi mõnd vaimulikku laulu laulma, kui ligimeste elu ja õigused ohus on. Kindlasti vajame alandlikkust, mis võtab meilt kõrkuse, nagu teaksime kõike paremini kui nemad seal…
Leian, et järgnevad ühiskondlikud hoiakud võiksid olla meile poliitikutega suhtlemisel ja oma valikute tegemisel orientiiriks:
• Kristlastena kaitseme vaeseid ja nõrku ning astume nende õiguste eest välja.
• Meie eesmärgiks on tugevdada abielu ja perekonda.
• Me astume välja elu kaitseks, eriti selle alguses ja lõpus.
• Meie ülesandeks on hoida ja kaitsta meile usaldatud loodust.
• Me toetame kõigi inimeste usuvabadust.
• Me oleme kaasinimeste diskrimineerimise vastu.
• Me mõistame hukka kõik võõraviha-avaldused.
• Me võitleme otsustavalt seksuaalse kuritarvitamise ja ahistamise vastu.
• Me toetame Eesti valitud demokraatlikku riigikorda, anname selle arengusse oma konstruktiivse panuse ja palvetame valitsejate eest.
Võimalik, et tahaksid midagi täpsustada või millelegi vastu rääkida? See on loomulik ‒ keegi meist pole täiuslik. Kõige juures on oluline teadmine, et meie panus ja valikud ei too taevariiki maa peale. Seda saab teha vaid Jumal ise. Meie tegevus on vaid tunnistus Jumala riigist ja selle eesmärkidest. Me ei tohiks unustada, et Jumala armastus ja ligimese armastus kuuluvad kokku ja ligimesearmastus on alati konkreetne.
Lõpetan mõtiskluse Jeesuse sõnadega: „Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde““ (Mt 25:34–36).