11/2008 Egle Metsis, Kehra pühapäevakooli õpetaja

18. oktoobril käisime Kehra lastega Tartu Salemi kirikus pühapäevakoolide lastepäeval. Emajõelinna jõudmiseks tuli meil vara hommikul üles ärgata, et rongi peale jõuda. Kõik lapsed olid väga põnevil, sest paljud ei olnud kaua rongiga sõitnud. Huviga oodati ka lastepäeva üritust. Oma pikka rongisõitu, mis kestis umbkaudu kaks tundi, sisustasime sellega, et mängisime telefoni ja muid erinevaid sõnamänge. Vahepeal oli meil ka väike näksiaeg, sest lastel olid kõhud juba tühjaks läinud.

Tartusse jõudes tekitas põnevust raudteejaamas asuva tunneli läbimine. Seda tehes oli kuulda palju kilkamist ja rõõmuhüüdeid. Järgmiseks pidime minema number 5 bussi peale, mis oleks meid soovitud sihtpunkti viinud. Aga selgus, et see bussiliin ei ole enam kasutusel. Nii ei jäänudki meil muud üle, kui lapsed käekõrvale võtta ja Salemi kiriku poole kõndima hakata. Õnneks olid lapsed väga tublid ja pidasid pika tee vastu. Ütleme lausa välja, et pühapäevakooli õpetajad olid rohkem väsinud kui lapsed.

.

Kui kohale jõudsime, oli üritus juba alanud. Õnneks ei jäänud me paljust ilma, ei kuulnud ainult seda, kuidas Piiblist kadunud poja juttu loeti. Küll aga nägime etendust Oskarist, poisist, kellele ei meeldinud pühapäevakoolis käia, sest ta tundis ennast kõrvale jäetuna ja ta ei suutnud aru saada, mida seal õpetati. Siis läks ta veel oma vanematega tülli ja otsustas kodust põgeneda.

Nüüd aga jäi näidend pooleli ja lapsed saadeti meisterdamistubadesse. Kõigepealt pidid nad mõistatama, mis Oskarist edasi sai. Seal mõeldi igasuguseid vahvaid näitemänge välja. Lõbus oli ka sõbraga koos Oskari meisterdamine. Vahepeal juhtus väike äpardus – nimelt määris üks tüdruk oma pluusi ära. See ei varjutanud aga oma kätega tegemise rõõmu. Siis tuli lõunapaus, kus lapsed said kõhu head ja paremat täis süüa ja järgmiseks ülesandeks energiat koguda. Ja seda jõudu läks neil väga vaja, sest järgmiseks mindi võimlasse, kus toimus kiusatuste võitmiseks paberpallisõda. „Sõda" toimus ka täiskasvanute ja laste vahel – loomulikult võitsid selle lahingu lapsed.

Mängud mängitud, läksime tagasi kirikusse, et näidendit edasi vaadata. Lugu lõppes hästi. Oskar läks ilusasti koju ja leppis vanematega ära. Samuti sai ta aru salmist, mida neile pühapäevakoolis õpetati. Nüüd läks ta kirikusse rõõmuga, sest ta sai seal koos oma sõpradega olla ja jumalasõna kuulata.

Meile anti ka kingikast kaasa ja isegi toidumoona, et kõhud päris tühjaks ei läheks. Rongijaama tagasi saime õnneks autoga, nii jäi nüüd suurem jalavaev ära. Seal tuli natuke aega rongi oodata. Mängisime lastega „Lillekest" ja muid mänge, et lastel külm ei hakkaks. Lõpuks saime rongi ja kojusõit võis alata. Rongis jagati kõigile kingikastist üllatusi, toidukotidki söödi tühjaks. Mängisime jälle ja jagasime päevamuljeid. Lõpuks jõudsime kõik väsinuina, kuid õnnelikena Kehrasse.

See oli väga tore ja seiklusterohke päev, millest tundsid rõõmu nii lapsed kui ka pühapäevakooli õpetajad. Suur tänu päeva üldjuhile Pillele ja kõigile teistele abilistele, kelle vaevanägemine head vilja kandis.