02/2012
Pille Havakats, LNK tegevjuht
Autor kaitses äsja edukalt EELK Usuteaduse Instituudi juures magistritöö „Väljundipõhine õppekava Eesti EKB Koguduste Liidu pühapäevakoolidele eelkooliealiste õppekava näitel" ja tutvustab alljärgnevalt Teekäija lugejatele, kuidas pühapäevakooli õppekava aitab tõsta koguduse lastetöö kvaliteeti [toimetus].
Pühapäevakoolid on maailma kõige suuremad vabatahtlikkuse alusel töötavad organisatsioonid, kus osaleb kõige rohkem inimesi, kes pühapäevast pühapäeva õpetavad lapsi. Eesti EKB Koguduste Liidu pühapäevakoolide töös osaleb tuhatkond last, keda juhendab üle kahesaja õpetaja (Liidu statistika 31.12.2011). Meil on suur hulk lapsi ja me loodame, et ühel päeval on nad meie koguduste aktiivsed noored ning üsna varsti vastutavad nad selle eest, millist elu elab kogudus paarikümne aasta pärast. Me õpime ja kasvame koos nendega pühapäevakoolis ja loodame, et neist kujunevad tublid ja aktiivsed ning pühendunud kristlased, kes julgevad võtta vastutust nii koguduses kui ühiskonnas.
Millise pagasi saavad lapsed pühapäevakoolist?
Pühapäevakool on küllalt sarnane huviharidust andva õppeasutusega, kus regulaarne õppe- ja kasvatustöö toimub õppekava alusel. Mõlemas osaletakse vaba tahte alusel tasemeõppest vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Koguduse lastetööst võtavad osa need lapsed, kellel endil või kelle vanematel on huvi kristliku usu ja eluviisi vastu. Ei saa just väita, et neid lapsi, kellel see huvi on ja kes tahaksid pühapäevakooli kutsuda ka oma sõpru, oleks ülearu palju. Kui nüüd natuke unistada, siis võiks pühapäevakool olla selle sõna kõige paremas mõttes oma kogukonna kristlik huvihariduskeskus, kuhu lapsed tahavad tulla, sest seal toimuv läheb neile korda. Koguduse keskel kogevad nad hoolimist ja arenevad mitmekülgselt, sinna tuleksid heal meelel kaasa nende sõbradki.
Lastetöö on väga oluline koguduse tööharu ja see ei ole mitte ainult pühapäevakooliõpetajate ettevõtmine, vaid terve koguduse ühine valik ja ilmselt ka vajadus jätkusuutlikuse seisukohalt. Pühapäevakooli paremaks korraldamiseks on alati hea planeerida tööd pikemas perspektiivis ehk siis koostada õppekava. See on hea võimalus sõnastada oma koguduse lastetöö eesmärk, mis toetub koguduse põhimõtetele ning tagab koguduse ja pühapäevakooli vahelise sidususe. Kui selline koostöö puudub või on nõrk, siis võib lastel kaduda huvi ja motivatsioon ning ka õpetajate ind teha oma tööd otsa saada. Hea pühapäevakool vastab laste vajadustele ja võimetele ning sisaldab terviklikku õpetust kristlikust usust ja toetab lapse igakülgset arengut, sealhulgas ka usulist arengut. Laps saab pühapäevakoolist esmased teadmised ja kogemused, et olla tulevikus enam kaasatud koguduse ellu.
Mis on õppekava?
Õppekava on õppe sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid ehk lähtub õpitulemustest, mida õppijad õppeprotsessi lõpuks peaks saavutama. Uuemad suunad hariduses liiguvad õpetajakesksuselt õppijakesksuse poole, kus õppekava tegemisel lähtutakse õppija õppimisest, mitte nii palju õpetaja õpetamisest. Väljundipõhine ehk õpitulemustele suunatud curriculum-tüüpi õppekava on kaasaegsem ja pakub alternatiivi traditsioonilisele sisendipõhisele Lehrplan-tüüpi õppekavale. Kuna üldharidus- ja huvikoolid on üle minemas väljundipõhisele õppekavale, siis on sobiv aeg teha seda ka pühapäevakoolil, kui ei taheta jääda n-ö ajale jalgu, vaid soovitakse olla kaasaegne ja arvestatav huviharidust pakkuv koguduse tööharu.
Milleks on vaja õppekava?
Kui vahel võib kohata suhtumist, et pühapäevakoolid ei vaja õppekava, kuna seal õpetatakse Piiblit, siis ei saa sellega nõustuda mitmel põhjusel. Pühapäevakoolis õppimine ja õpetamine on sarnane iga muu õppimise ja õpetamisega. Seal kasutatakse üldpedagoogilisi võtteid ja metoodikaid, tuleb arvestada lapse tunnetusprotsesside – tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine – arengu ning muude lapse arengu iseärasustega. Iga inimene omandab uusi teadmisi, toetudes sellele, milline on tema varasem pagas, kuhu ta saab lisada uut informatsiooni. Õppekava muudab õppetöö süsteemsemaks, tulemuslikumaks ja hinnatavamaks, tagades õppetöö järjepidevuse pikemas perspektiivis: milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpetatakse, õpitakse ja omandatakse.
Hea õppekava hõlbustab õppetöö läbiviimist ning on koostatud reaalsete eesmärkide ja mõõdetavate õpitulemustega, mis arvestavad lapse igakülgse arengu, huvide ja vajadustega. Õpiväljundid on need oodatavad pädevused – teadmised, oskused ja hoiakud –, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. Ilma õppekavata võib õppeprotsess kujuneda lihtsalt õppematerjali õpetamiseks ja halvemal juhul juhuslike teemade hüplikuks käsitlemiseks.
Pühapäevakool on kogudusetöö
Pühapäevakool ei ole ainult pühapäevakooliõpetajate, vaid terve koguduse töö. Õppekava annab võimaluse planeerida koguduse lastetöö eesmärgid, põhimõtted ja töövormid. Kui need on selged, siis aitab see tõsta töö kvaliteeti ja tagada lastetöö jätkusuutlikkuse ning pikemas perspektiivis ka koguduse tuleviku. Kui kogudusel puudub oma põhimõtetele toetuv pühapäevakooli õppekava, siis võib osutuda keeruliseks õppematerjali valik ja lapse õpetamisest võib saada materjali õpetamine.
Õppekava toetab õpetajat õppeprotsessi kavandamisel, õppevarude ehk ideede ja õppematerjalide kogumisel. Õpilasele tagab see mitmekesise programmi, mis annab teoloogiliselt tasakaalus oleva tervikliku ülevaate kristlikust elust, mida vastavalt eale pidevalt täiendatakse. Õppekava sisaldab lastele olulisi ja eakohaseid teemasid ning ülevaadet Piiblist, kristlikust elust, kogudusest ja usuelu praktikatest. Õppekava on abiks ka uutele pühapäevakooliõpetajatele, kes näevad sealt, mida lapsed on juba õppinud ning väldib tuntumate teemade liigset kordumist.
Õppekava olemasolu soodustab erinevate huvigruppide – näiteks kogudus ja kodu – koostööd. Lapsevanemal võiks olla võimalus tutvuda pühapäevakoolis õpitavate teemadega, et saada teada, mida tema laps pühapäevakoolis õpib. See loob usaldusväärse suhte pühapäevakooliõpetaja ja lapsevanemate vahel. See on eriti oluline siis, kui lapsevanemad ise ei ole koguduseliikmed ja satuvad kirikusse harva.
Õppekava koostamine
Alguses võib väljundipõhise õppekava koostamine tekitada raskusi, kuid kui see saab käepärasemaks, siis võib pühapäevakool olla põnev õppeseiklus nii lastele kui õpetajatele. Liidu Noorsootöö Keskus töötab selle kallal, et seiklus võiks alata juba selle aasta sügisest. Koguduse pühapäevakoolis antav haridus peab toetama ja juhatama lapsi usulistes küsimustes, mis on neile sel eluperioodil aktuaalsed, ja mitte olema koht, kust saadakse pelgalt teadmisi piiblilugudest või eetikakoodeksist, mida tohib ja mida mitte. Pühapäevakoolis õpitu ei saa olla ainult teoreetiline teadmine, vaid praktiline kogemus, et Jumal hoolib. Olen sageli lastelaagrites või muudel üritustel olles mõelnud, et mis neist lastest kunagi saab. Ja ega ma selgeid vastuseid pole leidnudki või õigemini pole otsinudki. Mul pole aimugi, kellest võib saada poliitik, kellest õpetaja või pastor. Aga ühest olen küll aru saanud, et minu suhtumised ja teod või välja öeldud sõnad võivad mõjutada lapse tulevikku, tema enesehinnangut, aga ka tema suhtumist Jumalasse ja kogudusse laiemalt. Kuidas õpetada pühapäevakoolis lapsi nii, et nad tunneksid, et see on põnev, see toetab nende igakülgset arengut ka argielus ja laps mõistab, et see ongi päris elu.
Laenan lõpetuseks näite ema ja lapse kõnelusest, mis oli ühe mu sõbra Facebooki seinal. Ema tuli koolituselt ja 11-aastane poeg küsis: "Kuidas läks?" Ema vastas: "Õppisin koolitusele sõites rohkem kui seal olles." Poeg vastas lühikese kokkuvõttega: "See on nagu koolis! Vahetundides õpid rohkem kui tunnis." Tõmbasin automaatselt olukorra pühapäevakooli konteksti. Kas pühapäevakool on see koht, mis on nagu heas mõttes vahetund, kus ta õpib, või on tund, kus midagi ei õpi. Kas see, mida laps õpib pühapäevakoolis, on see, mida me tahame, et ta õpiks või õpib ta midagi, mida me oma arust ei ole õpetanud? Jätan need küsimused siia lõppu edasimõtlemiseks.
.