10/2016 
Kairi Ervald, seminari 1. kursuse tudeng, Keila baptistikogudus
Kes on need Jumala inimesed, kellest Piibel nii tihti räägib ja neid eeskujuks toob? On need inimesed, kes on millegi poolest teistest paremad, meeldivama iseloomuga, üdini alandlikud ja väljapeetud, suudavad nad sooritada mingisuguseid ülesandeid teistest paremini? On nende inimeste välimuses midagi, mis näitaks kõrvalseisjale selgelt, et tegu on Jumala inimesega?
Kas on midagi, millele panna näpp peale ja öelda: just see märk, olek, and või miks mitte ka veidrus on see, mis inimesi kellekski identifitseerib? Küsimusi võiks esitada lõputult, kuid Piibel ei pea mitte ühestki silmale nähtavast välisest märgist kinni ja ütleb lihtsalt, et need Jumala inimesed on inimesed, kes teevad Jumala tahet.
Jumal ise nimetab Taavetit tema südame poolest kõige ustavamaks meheks üldse, lihtsalt sellepärast, et Taavet on mees, kes käib kõiges Jumala järel ja teeb, mida Jumal talle ütleb.
Taavet ei tee kompromisse Jumala ettepanekute osas. Ta on vendade hulgast kõige viimane, kõige haledamas ametis ja täiesti sobimatu kuninga materjal. Hoolimata sellest ütleb Taavet Jumalale jah, kui Jumal julgustab teda minema vastu Koljatile või elama aastaid, ühest koopast teise varjudes, selleks et põgeneda Sauli eest.
Taavet ei katkesta selles olukorras suhteid Jumalaga, ei kibestu, ei kritiseeri. Ta ei pirtsuta Jumala ees, kibedalt süüdistades või isegi meenutades seda, kus ta kõik võiks juba olla. Kas mitte nüüd, kui olukord on lihtsalt nii jube, ei oleks tal parem olnud elada oma isakodus, neidsamu lambaid karjatades ja oma isa teenides.
Selle asemel valab Taavet ennast täiesti Jumala ette välja – kogu oma kurbuse. Ta on Jumalaga ehtne ja vahetu, ta on siiras. Taavet ootab pikisilmi Jumala antud lubaduste täitumist, võiks öelda, et ta lausa taotleb neid. Ta mängib Jumalale, ta nutab Jumala ees, ta on igal võimalikul kujul Jumala ees. Mitte milleski tagasi hoides, pidevalt jagades ja eelkõige usaldades, et mida Jumal on öelnud, saab olema, ja mida tema on tõotanud, sünnib. 
Selle kõige peale ütleb Jumal ülima komplimendi, mida inimesele öelda saab. Ta nimetab Taavetit meheks, kes on tema meele järgi, sest Taaveti süda on avatud Jumala ees ja see on piisav. Seesama ustav süda, mis Jumalale alati jah ütleb, on just nimelt see, mis märgistab ära need Jumala inimesed.
Sellel aastal alustas seminaris õppimisega 11 noort Jumala meest ja naist. Nad kõik on kutsutud ja valitud. Nad kõik on vastanud Jumala kutsele olla osa millestki suuremast. Esimesel sessioonil Nuutsaku Õppe- ja Puhkekeskuses olin tihti hämmingus, nähes nende „värskete” ja uute pühendumist.
Jumal on teinud harukordselt hästi, et ta on kutsunud just nemad. Neil ja meil on kõigil erinevad annid. Kutsutud on Koit, kes igas loengus on valmis õppejõule väljakutset esitama oma sügavale puurivate küsimustega. Kutsutud on Kadi, kes juba praegu töötab temale kingitud andides ja kasutab neid aktiivselt, aga kes tahab veel sügavamalt ja sügavamale. Kutsutud on Raul, kes on andekas juht ja ärimees, aga kelle elu peal on veel üks kutsumine ja sellepärast ta just seminari tuli.
Kutsutuid on veel ja igaühel on oma tee. Aga ma usun, et me kõik tahame olla need, kelle kohta Jumal saab öelda, et see on mees ja see on naine, kelle südamehoiak räägib ainult ustavusest ja sõnakuulelikkusest ning armastusest tema vastu.