12/2008 Meego Remmel, EKB Liidu president

Igal jõuluõhtul saabub kirikus, kus elan ja pastorina teenin, üks kummaline hetk. See on siis, kui jõululaulud on lauldud, jõululugu loetud ja jutlus peetud, jumalateenistus on läbi saanud ja kirikulised koju tõtanud. Siis saabubki too kummaline hetk, tõelusehetk. Kulminatsioon on möödas. Inimesed on läinud. Kõik on taas vaikne. Kirik on inimtühi. Vaid aeg tiksub igaviku poole. Seisatun veel viivu keset inimtühja kirikut. Hämaruses on tunda kustunud küünalde lõhna. Siis tajungi õhusolevat küsimust: on's olnud kõik, mis toimunust meeles ja meeleolus, ikka tõelus või pelgalt kadumaminev kujutlus, millel pole reaalsusega vähimatki ühist?

.

Jõuluinglite kadumiskogemus

Midagi sarnast kogesid Petlemma väljade karjased Jeesuse sünniööl. Taevainglite ilmutus ja auhiilgus olid kadunud. Päästjaks tulnud Messia sündimise sõnumi kaja veel kõrvus. Inglikooride laulud olid vakatunud. Nad seisavad keset tumedat idamaist ööpimedust, ainuüksi veel lambad ehk kusagil määgimas. Midagi oli toimunud, aga hetkega möödunud. Keegi oli nende juures olnud, sama äkitselt kadunud. Midagi oli kuuldud, aga oli see vaid uniselt unistavate karjuste illusioon või tõestisündinud tegelikkusetaju? Küsimuse all oli tõeluse ja ebatõeluse kohtumine.

Jõululugu jõululooks. Suurem on küsimus, kas ei sarnane terve meie elu ja tänane maailm jõuluinglite kadumaminekuga? Tahes-tahtmatult pühitseme kaasaja jõule, n-ö inglite-järgses maailmas. Elame ühiskonnas, mida kultuuri-uurijad nimetaksid post-kristlikuks. Kristluse-järgses ühiskonnaelus ümbritseb meid keskkond, olud, inimesed, arvamused ja uskumused, millest Jumal ja inglid on juba välja arvatud. Tõsi, mõne jaoks võivad need suurused veel olemas olla kui kangelased tuntud jõulujutust või lemmikmuinaslugudest, aga mitte palju tegelikumalt. Me elame inglite kadumise aegu...

Meie ühiskonnaelust on Jumal ja inglid välja arvatud.

 

Mida teha inglite kadumise aegu?

Kui meie aja inimesed saaksid mingil imetabasel moel jõululoosse siseneda ning karjaste asemel jõuluöhe astuda, hakkaksid paljud meist inglite haihtumise järel skeptiliselt arutlema. Kuivõrd see üldse võimalik on, et inglid end näitavad? On nad sootuks olemas? Jõulude eel 90-aastaseks saanud rahvusvahelise tuntusega evangelist Billy Graham (kelle poeg Franklin jutlustab 29.-31. mail 2009 Saku Suurhallis) ütleb eessõnas oma raamatule „Inglid", et kirjutas teose vaid seetõttu, et tänapäeval on usk inglitesse kõikuma löönud. Samas on kadumas ka veendumus kristliku Kolmainujumala ja satanistide usukeskmes oleva Saatana reaalsusesse. Pidid ju inglid just neile kahele alluma. Austria esseist Stefan Zweig kuulutas juba möödunud sajandi algupoolel, et edaspidi elame „ei ammugi enam Kuradit ja vaevalt veel Jumalat uskuval ajastul". Tänane jõulumaailm on mattunud juba sisuliselt puhtkaubanduslike rõõmusõnumite alla. Vanu aegu meenutab veel vaid eluliselt taaskorduv fjodordostojevskilik jõululugu üksildase inimlapse valusast jõulutraagikast ning lewislik-narnialikult pime ja külm talv, kuhu vaevalt veel usutakse jõulutõelust sündivat.

 

Ja ometi!

Isiklikule jõulukogemusele toetudes julgen tunnistada, et jõulud ilma ingliteta ja elu ilma Jumalata jääb pooltõeseks. Kõige elamuslikumadki jõulukingitused ei asenda jõulurõõmu armastuses.

Mina kogesin seda 26 aastat tagasi. Täielik jõulutühjus muutus üleöö jõulutäiuseks. Füüsilise jalatrauma tõttu jooksutreeningutest määramata ajaks loobuma sunnitult hakkasin oma väärtusi ümber hindama. Mõistsin, et ilma elava Jumalata on mu elulugu mõttetu. Käisin mööda pühadekaunistustes Tallinna vanalinna. Jõululapseta pühadepidamine ei tähendanud mulle korraga enam midagi. Samal ajal, kui mu kaaslased ja perekond valmistusid õhinal elamusterohkeks jõuluõhtuks, hakkasin mina üksinda ringi uidates kogu hingest laulma palvelaulu Jeesusele: „Ära mine minust mööda, armas Jeesus Sa! Võta minu palvet kuulda, Sind nüüd vajan ma!" Ja uskuge mind, seesama Jeesus vastas mu palvele! Õhtul pärast jõulupühi sündis ta minugi ellu. Mu maailm muutus üleöö ingellikuks, kui nii tohib öelda. Füüsilise ja hingelise elu tupikseisu sekkus päästvalt Jeesus. Jala tervenemine oli seejuures vaid kõrvalnähe. Vaimulik ümbersünd tegi mind veendunud kristlaseks. Usun ja tunnistan, et midagi jumalikku võis siis ja võib nüüdki veel toimuda maailmas ka ajal, mil Jumal ja tema inglid on meie maailmapildist kaduma läinud. Midagi imelist võib sündida lisaks jõulukirikule ja jõulupühadelegi. See „midagi" tähendab tegelikult Kedagi, kes osutub enamaks kui jõuluelamus. Ülim jõuludes võib muuta me elu nagu karjastelgi jõululoos.

 

Ikkagi uskuda?

Hetkel, kui inglid olid õhku haihtunud ja mõnigi meie ajal oleks ehk lihtsalt jõululoo lõppenuks lugenud, plaksutama hakanud, lahkudes kriitilisi järelmärkusi teinud, otsustasid karjased teisiti. Piibel jutustab: „Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!" Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes." (Luuka evangeelium, 2:15-16) Tõeline jõululugu ei lõppenud karjaste seisatumisega väljal. Sealt kõik alles algas. Nad otsustasid oma inglite-järgsest maailmast edasi minna – Jeesust otsima. Ja Jeesus tõotas, et kes otsib, see leiab. Nii nad ta ka leidsid. Usus. Kas see jääb aga ainukordseks usuleiuks inimajaloos?

Julgen tunnistada, et jõulud ilma ingliteta ja elu ilma Jumalata jäävad pooltõesteks.

Minu kogemus isiklikus elus ja pastoritöös kinnitab, et Jeesus on leitav veel tänagi. Kui me vaid usume. Mitte ainult inglitesse, tähendab sõnumitoojatesse (kr angeloi). Võime uskuda ka nende toodud rõõmusõnumisse, tähendab evangeeliumisse (kr euangelion). Jõuluevangeelium kinnitab, et Jeesus on sündinud kogu maailma ja kõigi aegade inimeste messialikuks Päästjaks. Ta on reaalselt leitav ja kogetav nii tolleaegsetele karjastele kui ka mulle. Kristlastele, kes läbi aegade on temasse uskunud, osutub Jeesus jõuluevangeeliumi järgi terve inimliku eluloo jumalikuks Õnnistegijaks. Usust võib alguse saada tegu ja uus tegelikkus. Teadmata kadunuks jäänud ingellikku maailma on sündinud Jeesus. Soovin ja palvetan, et sarnane jõuluõnnistus võiks täita Sinu jõule.