12/2012
Tiina R. Holmen, Pärnu Immaanueli kogudus
Vaatasin klaaskeradest jääkuule meenutavaid küünlajalgu oma aknalaual. Need olid seestpoolt tahmunud ja tuhmiks muutunud. Nii seisid need seal vist juba mitu aastat.
„Mida sa ootad?" kerkis pähe mõte. „Puhasta ära! Kohe! Mis sest, et on pühapäev ja esimene advent."
Kas olete märganud, et kui ostate poest uue toote – eriti veel elektrilise –, siis huvitab teid, et see toimiks kaua ja te küsite müüjalt garantiiaega? Kodus võtame õhinal eseme pakendist välja ja hakkame kohe kasutama. Kus on ikka minek! Vägev värk! Müüja nõuannet hooldusest peame tühjaks jutuks. Kes siis seda viitsib? Kui asi märku andma hakkab, et logiseb, noh, küll ma siis hooldan... Tüüpiline, kas pole?
Ning aja möödudes ei tööta seade enam nii hästi kui alguses ja lõpuks tõrgub sootuks. Siis siuname tootjat: „Hiina rämps, mis ei pea aastatki korralikult vastu!" Veame masina garantiiremonti ja sealne töötaja vaatab eseme üle.
„Siin on nii palju tolmu sees, et pole ime, kui te mootori välja suretasite!" ütleb ta. „Millal te viimase hoolduse tegite?"
HOOLDUSE?!? jõuab üllatusena meie teadvusse.
Nõnda on ka meie, inimestega. Olgu see siis tervist puudutav hooldus või oma südame sisemuse kasimine. See ei sära enam ammu!!! Paks tolmukiht katab pealt ja tahm sees teeb läbipaistmatuks. Nagu küünlajalad aknalaual. Sinna on aastate jooksul nii palju saasta kogunenud, mis kole.
„Omanik pole hoolas olnud," ütlevad kõrvaltvaatajad.
Aga mida ütleme me ise? – Mitte midagi, sest meie silmad on kaega kaetud. Ei näe läbi. Regulaarne südamehooldus on ammu ununenud. Selge on vaid see, et Püha Vaim sellise mustuse keskel ei ela. Tema elukoht on puhtas südames. Et saada uut vaimujõudu ja särama hakata, on vaja ette võtta puhastustöö.
– Mida sa ootad? Haara lapp ja löö läikima! Selleks sobib ka pühapäev.
Vaata enda sisse ja tuleta meelde, millal sa viimati palvetasid? See ongi su tolmulapp. Millal lugesid viimati Piiblisõna? See on tuli su tahile. Kui tihti me oma vaimusüdant hooldame?
Kahjuks pole nii, et ta annaks märku, millal rikki hakkab minema. Lihtsalt ühel heal päeval on ta korrast ära. Kõlbmatu. Aga võib-olla just siis tullakse sulle järele? Mida on sinul ja minul Issandale ette näidata?
Katkine küünlajalg? Klaaskuppel, mis ei lase valgust läbi?
Kuidas on meiega lood? Füüsilise südame ummistus viib infarktini. Vaimusüdame ummistus viib pimedusse... Mõlemad on kohutavad. Kas me seda tahtsimegi?
Paari liigutusega said minu jääkuule meenutavad küünlakerad puhtaks ja säravaks. Valgus hakkas neil mänglema. Imetlesin seda. Palju polnudki vaja – ainult niisket lappi ja puhastavat kätt.
„Sa südames nüüd pane kõik küünlad põlema
ja ehi oma hinge sa taevarahuga."
(Anna Haava)
„Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed." (1Ts 5:5)