01/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Viimasel ajal on korduvalt küsitud: "Kas baptistid on muutnud oma seisukohta alkoholi tarbimise küsimuses?" Mitmed on avaldanud imestust: "Kas Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidul on alkoholi puudutav seisukoht?"
Minu vanemad olid usklikud, ema pärit metodisti ja isa baptisti kogudusest. Meie peres oli endastmõistetav, et ei kerget ega tugevat alkoholi tarbitud ühelgi perekondlikul või seltskondlikul peol. Isa põhjendas seda üsna lihtsalt: viinast tuleb õnnetu elu! Ja keegi meist ei tahtnud õnnetu olla. Oli loomulik, et päästetud inimesed vabanesid ka suitsust ja alkoholist. Räägiti sellest, kuidas ärkamisaegadel pandi tühjaks jäänud kõrtsid kinni ja palvemaju kerkis nagu seeni.
„Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 5:18)
.
Kuid ajad, inimesed ja arusaamad muutuvad. Kohtame üha rohkem kristlasi, kes väidavad, et klaas õlut või veini pole üldse küsimus. Mõistlik alkoholitarbimine kuuluvat kristliku vabaduse ja seltskonnaelu juurde. Nad ei taha ju maailma silmis olla kuidagi imelikud ja kitsarinnalised. Pealegi mõnes teises uskkonnas ja välismaal ei tehta sellest mingit probleemi. On nemad siis vähem päästetud? Kas me ei pinguta selle teemaga üle? On ju ka teisi sõltuvusi – räägime parem nendest. Kuhu tõmmata piir? Kas lusikaga Bittneri palsamit võtta ei tohigi? Kuidas jääb liköörikommide või veinikastmega pardiprael? Teemat absurdi ajavaid küsimusi jätkub. Enamasti teab küsija vastuseid paremini kui meie.
Põhjendusi Piiblist
Mitmed põhjendavad oma alkoholitarbimist Piibliga. Muutis ju Jeesus Kaana pulmas vee veiniks ja pealegi suures koguses ning jõi ka ise (Jh 2:1-11; Mt 26:29). Siin on hea meelde tuletada, et tol ajal oli Palestiinas puhast allikavett vähe ja seisva veega levisid sageli nakkushaigused, mis kehtib paljude kolmanda maailma riikide kohta tänini. Niisiis joovad inimesed seal veini või viinamarjamahla, mille saastatuse tõenäosus on väiksem. Paulus õpetab Timoteost, et too ei jooks vett, mis põhjustas ilmselt kõhuhädasid, vaid veini (1Tm 5:23). See kääritatud jook sisaldas alkoholi erineval määral. See polnud enam lihtne viinamarjamahl, kuid mitte veel vein tänapäeva mõistes. Muidugi tunti ka veini lõdvestavat ja rõõmustavat mõju. Koguja 9:7 lubab juua "rahuliku südamega oma veini". Psalm 104:15 ütleb, et Jumal annab veini, mis "rõõmustab inimese südant". Aamose 9:14 räägib oma aiast pärit veini joomisest nagu Jumala õnnistusest.
Piibli hoiatused
Selle kõrval on Piiblis selged hoiatused. Preestritele anti korraldus: "Veini ja vägijooke sa ei tohi juua, ei sina ega su pojad koos sinuga, kui te lähete kogudusetelki, et te ei sureks! See olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, et saaksite teha vahet püha ja ebapüha vahel ning roojase ja puhta vahel." (3Ms 10:9j) Nasiiriseaduse juurde kuulus alkoholikeeld: "Siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist!" (4Ms 6:3) Simsonile, kes oli emaihust alates selle tõotusega seotud, öeldi: "Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!" (Km 13:4) Sama kehtis ka tema ema kohta lapsekandmise ajal (Km 13:7,14).
Rohkesti on hoiatusi noorte kasvatamiseks mõeldud Õpetussõnades. "Vein paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark." (Õp 20:1) "Ei sünni kuningail juua veini ega vürstidel himustada vägijooki, et nad juues ei unustaks seadust ega väänaks kõigi vaeste õigust." (Õp 31:4j) "Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et jahtida vägijooki, kes viidavad aega hilja ööni, kuni vein paneb nad õhetama. Häda neile, kes on vägevad veini jooma ja vahvad mehed vägijooki segama." (Js 5:11,22)
Jesaja kirjeldab vaimulike kahetsusväärset olukorda: "Aga needki siin vaaruvad veinist ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased veinist, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses." (Js 28:7) Levinud ebajumalateenistusega kaasnes alkoholilembus: "Tulge, ma toon veini, rüüpame vägijooki!" (Js 56:12) Selle järgi valiks rahvas endale isegi prohveteid: "Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: "Mina kuulutan sulle veinist ja vägijoogist", siis oleks ta küll sellele rahvale prohvetiks." (Mi 2:11) Paulus lisab kõigele sellele: "Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine. Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 5:15-18)
Oleks kurb, kui just nüüd, kui ühiskond ärkab, Jumala rahvas uinub, unustades Jeesuse Kristuse vabastava väe.
Mida ütlevad meedikud?
Alkohol on paljude terviseseisundite ja sotsiaalsete probleemide riskifaktor. Selle arvele võib panna 4% ülemaailmsetest surmadest ja 6% kõigist haigustest, mis asetab alkoholi tubakaga samale pulgale. Alkohol on tuntud sõltuvusaine. Alkohoolikuks (eufemistlikult „probleemne jooja") muutumine sõltub mitmest mõjurist. Võimalus, et elu jooksul kujuneb välja alkoholism, on 13% (13 inimest sajast, kes joovad alkoholi). Kui inimesel on esimese järgu sugulane (isa, ema, onu, tädi, vanavanem), kes kannatas alkoholisõltuvuse käes, siis see tõenäosus kahekordistub. Kui alkoholiga katsetamine algab enne 14. eluaastat, tõuseb protsent 40 või veelgi enam. See näitab, et lapsi on alkoholi suhtes vaja harida juba varakult ja noortega tuleb hoida suhteid ning kokkupuutepunkte. Sotsiaalne toetus arendab vastupanu, andes jõu tulla toime raskete valikutega vaatamata eakaaslaste survele. Lisakaitse nii noortele kui vanadele on Piibli põhimõtted ja Jeesusega käimine.
Viimase 30 aasta jooksul on alkoholi reklaamitud kui „südamele kasulikku" ainet, mis kaitseb veresoonkonna haiguste eest. Hiljutine dr Boris Hanseli uurimus näitas, et mõõdukate joojate südame hea seisukord ei tulene alkoholi heast mõjust, vaid nende keskmine tervislik olukord ja eluviis teistes käitumistes, nagu sport ja toit, on parem kui mittejoojatel. Seega, arvestades alkoholi tarvitamisega seotud suuri terviseriske, ei ole loogiline reklaamida selle joomist hea tervise saavutamiseks, eriti kui on olemas tõestatud ja turvaline kaitse südamehaiguste vastu: igapäevane sportimine ja tervislik toit.
Eesti EKB Koguduste Liidu seisukohavõtud
Kuidas on siis lood meie koguduste seisukohaga alkoholi suhtes? 1998. aastal ilmus brošüür "Piibli õpetus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kogudustes." Hiljem kinnitati see liidu konverentsi poolt. Kolmandas osas, mis kirjeldab kristlase elu maailmas, loetletakse Kristuse lunastustöö praktilisi tagajärgi. Leheküljel 48 on öeldud: "Sellesse valdkonda kuuluvad ka meie vendluse ja eesti usklikkonnas üldtunnustatud põhimõtted: usklik ei joo, ei suitseta, ei ropenda, ei vannu jne. „Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!" (Õp 23:20j)" Seal on lisatud hulk teisigi Piibli kirjakohti.
Liidu aastakonverents 2005 võttis vastu läkituse liidu kogudustele karskuse küsimuses. (Vaata: „Teekäija" 3/2005 lk 25 või kodulehelt www.ekklesia.ee/info/ametlikud-dokumendid).
Aastakonverentsi 2008 läkituses öeldakse: "Kristlik vabadus väljendub õigeksmõistmisel rajanevas pühitsuses: "See on Jumala tahtmine: teie pühitsus." (1Ts 4:3) Ajal, mil ühiskondlik moraal on kristlikust pärandist võõrandunud, kindlustagem oma isiklikus, koguduslikus ja ühiskondlikus elus evangeeliumist lähtuvaid eetilis-moraalseid positsioone. Öelgem "ei" kaasaja ebajumalatele, moraalsele allakäigule, perekonna lagunemisele, tarbijalikule mentaliteedile ja elu hävitavatele sõltuvustele!"
Koguduste liidu pöördumistel on prohvetlik iseloom. Meie esiisadele ja meilegi antud vaimulik tunnetus on sageli käinud ajast ees. Nii ka seekord. Jälgides 2012. aastal alanud alkoholi tootmise ja tarbimisega seotud avalikku diskussiooni märkame, et paljud tajuvad eesti ühiskonda ja eriti noorust hukutavaid probleeme teravamini kui meie, kes me peaksime olema valguse lapsed. Oleks kurb, kui just nüüd, kui ühiskond ärkab, Jumala rahvas uinub, unustades Jeesuse Kristuse vabastava väe.
Apostel Paulus ütleb: "Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses!" (Gl 5:13) Õed ja vennad, meil on rohkem kui kunagi varem võimalus anda karske ja armastava eluviisiga elav tunnistus Jeesusest Kristusest kui Päästjast ja Vabastajast!