September 2021 
Märt Saar, Vaasa-Tartu Risttee
Ahoi! Tervitused lahe teiselt kaldalt! Kuidas Eestis läheb? Kuuldavasti sai äsja uus president valitud. Tänu Jumalale! Nüüd on meil jälle uus inimene, kelle eest palvetada.
Soomes lükkusid kohalikud valimised koroona tõttu edasi, aga toimusid siiski. Mu soomerootslasest abikaasa utsitas mindki valima ja võin öelda, et eks sai seegi mehetegu tehtud. Omavahel öeldes ‒ hääletasin kristlike demokraatide poolt. Tundub, et neil ei läinudki nii pahasti.
Nüüdseks oleme elanud Botnia lahe läänekaldal kolm ja pool aastat. Ei ütleks, et aeg on läinud lennates, aga lapsi ja vanu mobiilipilte on mühinal. Ilmselt edeneb elu ka Eestis. Vahel vaatan Youtube's kodumaiseid jumalateenistusi ja siis tekib selline Õnne 13 tunne – kõik vana ja hea on omal kohal.
Meie pere pole Tartu Risttee kogudust maha jätnud, kuigi oleme liitunud siinse misjonikoguduse tööga. Vaimulaad on tuttav – traditsioone hindav, väljenduselt vaba ja jõudumööda uuendusmeelne. Kogudusel on vanust üle 130 aasta ja paberite järgi liikmeid 110. Koroona ajal käis neist koos veerand, aga Facebooki ja Zoom’i vahendusel elasime üle. Huvitav fakt – kogudus asutati kahe naise poolt, kel oli südant kadunud hingedega madruste suhtes.
Vaimulaad on tuttav – traditsioone hindav, väljenduselt vaba ja jõudumööda uuendusmeelne.
Vaasa linn on suuruselt Soome üheksas ja kakskeelne (nagu enamus rannikualasid). Välismaalasi on koguni 10%. Kui osta poest näiteks lahtisi komme ja su kõrval on heleda- või mustanahaline, siis ei tea kohe, kas ta võtab lagritsaid (loe: on soomlane) või mitte. Kui ta ostab komme laupäeval ja suures koguses, siis on kohalik ja hambaarstide sõnul terve.
Kui võrrelda soome- ja rootsikeelseid soomlasi, siis tundub, et viimased on sotsiaalsemad, esimesed reserveeritumad. Eestlane on kuskil vahepeal. Palju oleneb ka kogukonnast – suures linnas elad ikka teistega kõrvuti, aga külas saad päris oma dialekti harrastada. Siin on juba külasid, kus on näiteks ukrainlaste dialekt.
Eestlasi on Vaasas võrdlemisi vähe, tunneme paari perekonda. Eestlaste suhtes on üldiselt sõbralik hoiak – ehkki meid peetakse ka natuke hulludeks (või siis hulljulgeteks). Enamus soomlasi pole käinud kaugemal kui Tallinnas. Mõned mainivad ka Haapsalut, Pärnut (Vaasa sõpruslinna) ja Tartut, aga need on nende jaoks pigem eksootika.
Uudistes on küsitud, kas Eesti ja Soome ülikoolides tuleks sugulaskeelte õpetamist jätkata. Samuti ei näe ma, et eestlased üleliia palju Soomes käiks. Minuealistel (kuldsetes kolmekümnendates) tuleb uusi sugulassuhteid luua. Selle peale küsiks: milline on sinu tänane suhe soomlastega? Suhtled sa neist kellegagi? 
Tööelust ka natuke. Olin poolteist aastat trükitehases. Sain päris mehises keskkonnas käsi määrida ja teistsugust maailma tundma õppida. Sagimine ja autodega sõitmine algab kella kuue-seitsme paiku ja lõpeb üsna vara, kolme-nelja ajal. Omamoodi on see luksus. Saab kiiremini töörööbastele ja samas ka varem koju, omade asjadega tegelema. Vahel ajab see närvi – näiteks siis, kui poed tahavad samuti nelja-viie paiku uksi sulgeda.
Võib-olla selle tulemusel on tööstressi siinmail vähem. Samas kuulen abikaasalt haiglalugusid, et paljud tulevad depressiooni nähtudega. Heaoluühiskond sügavamaid probleeme ära ei lahenda. Pigem vastupidi – mida rohkem keegi nende teemadega tegeleb, seda sügavamale ta vajub. Eks ta ole siis tööpõlluks kogudustele.
Olge tervitatud ja hoidke ikka pea püsti, silmad Kristusel! Parim on alles ees! Jumala riik on lähedal ja kui lubame, võtab aina rohkem võimust! Kui mahti saate, mahutage ikka Soomet oma palvetesse ja teadke, et Vaasa linna väravad ja meiegi koduuksed on eestlastele avatud!