Detsember 2020
Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud
Hinges heliseb –
süda hellemast hellem.
Hele jõulupäev.
*
Õhtusoojuses
sügaval südame all
jõuluigatsus.
*
Tuuled mängivad
aialippides jõulu-
õhtu koraali.
*
Üks siidisaba
jõudis õunapuult otse
jõulukaardile.
*
Liigume tasa
selge jõulutaeva all –
kõik on siin püha.
*
Lasku põlvili,
kui su põllule langeb
puhast jõululund.
*
Õnnestav valgus
kord kõrgustest laskus me
lähedale nii.
*
Valgus küll kõrgel,
kuid meile nii lähedal,
et hakkab valus.
*
Sünnib Petlemmas
Jumala ainuke poeg –
kannab me valud.
*
Taevane valgus
tuli valude peale.
Valu läks ära.
*
Laps magab sõimes
vaikset ja heledat und.
Kord tuleb ta tund.
*
Aoeelses tuules
tuhiseb tuli. Taevast
inglite hääled.
*
Pimedas valgus –
karjased laulavad öös.
Sündinud Kristus.
*
Üks väikene tall
just koidu eel näeb sooja
ja ilusat und.
*
Petlemma taevas
sätendab tähevalgus
nagu oreool.
*
Igal jõuluööl
nii leebelt meid puudutab
Jumala käsi.
*
Pilkases kõrbes
näitab tarkadele teed
helkjas jõulutäht.
*
Kõrberännakul
on väsimas kaamelid.
Täht annab jõudu.
*
On tähendus vaid
tähel, mis sätendab ja
sädeleb su sees.
*
Kõik ajalik on
aja lugu, taevalik
on elu lugu.