Aprill 2021
Tõnu R. Kallas
* *
Ühel hommikul Kaugel kaasikus
hõbepajudes laulab keegi juba sosistab
esimene vihm. kõlavaid sõnu.
* *
Kui pikeneb päev, Väike pääsuke
siis varjud lühenevad ‒ toob kevadpäeva ilu ‒
nii kõrged on puud. öö tuleb ise.
* *
Imeline jõud Päevad on jälle
on meie maises mullas ‒ kui kevadvalged linnud,
kõik tärkab jälle. kes jõudnud koju.
* *
Urvad heidavad Päiksekiir paju-
kõik oma seemned tuulde ‒ põõsasse puges. Kevad
nii jätkub elu. elab urbades.
* *
Külvame seemne Pajuurbades
kevadisse mulda ja kiiguvad urvalinnud ‒
ikka loodame. kevadine sõit.
* *
Kiivitaja ränd Suri Kolgatal
lõpeb igal kevadel põudsel-õudsel loojakul
kodusel kivil. Õnnistegija.
* *
Kõrbekuumuses Üks mees läks surma
igatseb veeojasid paljude patuste eest.
üks heitunud tall. Ängist sai lootus.
* *
Kahlame kõrbes. Kolgata ristilt
Üks tee viib läbi liiva lahvatas jumalik leek.
Eluvee juurde. Seal oli Kristus.
* *
Kaugelt kõrbeteelt Selgeks ja valgeks
kord rändurid jõuavad muutunud terve maailm.
Pühale mäele. Ta ärkas ellu.
* *
Õitsev okasroos ‒ Kolgata kaudu
ühel päeval saab sinust astume ühel hetkel
verev okaskroon. Jumala ligi.
* *
Maarja, oo Maarja ‒ Mina olen tee,
kõigi emade ema olen tõde ja elu ‒
üle aegade. olen elutee.
*
Näe, see on su poeg ‒
suri meie eest ristil.
Ta lunastas meid.