01/2014 
Eve Saumets, KUSi õppeprorektor
Käesoleva aasta motoks on „Piibel – põlvkondade pärand". Palusin kolmel endisel Kõrgema Usuteadusliku Seminari üliõpilasel tuua näiteid, mil viisil on mõni vaimulikust koolist kaasa saadud piiblitõde nende juures elavaks saanud, neid kõnetanud ja juhtinud.
Enn: Mul on hea meel tunnistada, et Piibli autoriteeti hoitakse Seminaris ikka au sees. Rõõm on sellest, et meie õppejõud ei ole läinud liberaalse lammutamise ja kriitika teed. Lähtutakse ikka Pühakirjast ja tõest, et see on Jumala sisendatud. Sellega seoses meenub kirjakoht: „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses" (2Tm 3:16).
Huumoriga pooleks võiks välja tuua veel ühe tõetera Kogujalt: „Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks" (Kg 1:13).
Seminaris sain selgeks veel ühe tõe – teoloogia sarnaneb nii mõneski mõttes kõrgemale matemaatikale. Paljudele tundub, et see on justkui kuiv, külm ja kasutu – samas on see hädavajalik mitmete rakenduslike alade toimimiseks. Nii nagu matemaatika on aluseks inseneriteadustele, tugevusõpetusele ja paljudele teistele distsipliinidele, on teoloogia vajalik näiteks pastoraalseks ja hingehoidlikuks teenimiseks.
Evelin: Raske on siinkohal rõhutada Pühakirjast ühte konkreetset tõde, pigem on Seminar olnud minu jaoks koht, kus ma avastasin enda jaoks Piibli kui terviku ja õppisin sealt oma elu kohta küsimusi esitama. Hakkasin armastama kogu Jumala sõna ja mul ei tekkinud vajadust hakata otsima sealt lemmiksalme ning neid siis oma eluga sobima panna.
Aarne: Piibli kaudu avanes mulle „õnnistuse" mõiste. Õnnistus on see, mille Jumal meie elule omalt poolt juurde paneb. Piltlikult öeldes, avastades, et kui sinu arvel on 101 euro asemel äkitselt 1001 eurot, siis see teenimatu 900 eurot ongi õnnistus... Õnnistust ei saa loomulikult mõõta ainult rahas, Jumal õnnistab meid nii imeliste olukordade, lahenduste kui ka inimeste kaudu.
Seminari vilistlased on seotud paljude kogudustega ja nende kaudu ka EKB Liiduga. Tundsin huvi, kuidas on Seminari õpingute aeg avardanud või rikastanud nende pilti meie koguduste liidust.
Enn: Olen õnnelik, et minu Seminaris õppimise ajal oli kaastudengite hulgas nii pastoreid kui ka teisi vaimulikke töötegijaid. Sain palju häid sõpru, kellega vahetame mõtteid ja oleme osaduses tänini. Õppisin, et kogudus on Kristuse ihuna mitmekesine, sellel on erinevaid liikmeid ja ka väliseid töövorme. Oluline on aga Jumala armastus meie südames ja kirglikkus tema teenimisel.
Evelin: Enne Seminari tulekut ei teadnud ma EKB Liidust suurt midagi, sest olin seotud teise konfessiooni kogudusega. Tartus liitusin baptistikogudusega ja mul oli kohe võimalus seda pilti avardama hakata. Tundsin, et siinne vaimulaad sobib mulle ja peegeldab Jumalat mulle kõige arusaadavamal moel.
Aarne: Meenub Seminaris kuuldud nali – baptism algab sealt, kus on koos kolm venda. Neil võivad mitmes küsimuses olla erinevad arvamused, aga nad suudavad siiski võtta osa ühisest leivamurdmisest. Kui huumor kõrvale jätta, siis Seminar ja Liit on avardanud minu varasemat jumalapilti. Jumal on suurem, kui me arvame. Olen Liidu kontekstis õppinud mõistma, et mul ei pea olema igas väikeses (usu)küsimuses õigus, minu õigusest palju tähtsam on osaduse arm.
Hea „Teekäija" lugeja! Rikastagu need põgusad mõtted ka sinu maailma ja andku ainest ikka ja jälle Seminari käekäigu pärast palveid teele saata.