07-08/2015 
Einike Pilli, KUS rektor
Selleaastastel Piiblipäevadel koordineerisin noortele suunatud mentorite tegevust. Kokku oli meid kaheksa „veidi vanemat inimest", nii mehi kui naisi. Mind üllatas kaks asja. Esiteks, kuidas mentorid noortele pühendusid. Teiseks, kui paljudest tõsistest asjadest nendes vestlustes juttu tuli. Eriti julgustav oli, kui kolm-neli päeva hiljem sain tagasisidet ühelt neiult, kes oli selle vestluse abiga oma elus uue selge alguse teinud. Peale Piiblipäevi väljendasid mitmed noored lootust, et mentorlussüsteem areneb edasi ja jätkub ka tulevikus.
Mentorlust eristab hingehoiust see, et mentor küsib peamiselt täpsustavaid ja selgitavaid küsimusi, hoidudes võimaluse korral otsestest nõuannetest ning lastes järeldustele jõuda mentiil endal. Mentor võib teha vahekokkuvõtteid, sõnastada ümber kuuldut ja täpsustada keskseid küsimusi. Mentorlus puudutab tavaliselt inimest terviklikult – nii tema töövaldkonda, suhet Jumala, lähedaste inimeste kui iseendaga. Samas kuulub mentorkohtumise juurde palve ja Jumala hääle hoolikas kuulamine, nii nagu ka hingehoidliku vestluse puhul. Mentor aitab juhendataval vaimulikult kasvada, ehkki valmisolek selleks vaeva näha on juhendatava vastutus.
Oluline on, et inimene võtab ise initsiatiivi ja valib endale mentori – keda ta usaldab ja keda peab endale kõige sobivamaks. Mentorlussuhet soovitatakse alustada ühe- või kaheaastase kokkuleppega. On hea tava, et kohtutakse regulaarselt ja et mentor teeb tööd tasuta – see on tema panus kellegi teise arengusse. Mentorluse „esimene samm" ongi töö noorte kristlastega.
Vajadust mentori järele on tundnud ka koguduste töötegijad (pastorid, laste- ja noortetöötajad, teised vastutusekandjad). Olen ise olnud rohkem kui kolm aastat mentoriks ühe koguduse noortejuhile. Kui küsisin peale esimest aastat, mida see suhe talle on andnud, vastas ta: "Ma olen palju vähem väsinud." Kõrged ootused ja suhteliselt tagasihoidlik, kui mitte olematu, kompensatsioon tehtava töö eest teevad vaimuliku teenimise keeruliseks. Eriti on mentorivajadust väljendanud need, kes alles alustavad oma töövaldkonnas. Samuti vajavad endale juhendajat-mentorit seminari üliõpilased.
Kolmandaks vajavad mentoreid kogudused kui organisatsioonid, kui need soovivad edasi areneda. Sel aastal on sõprusliidu Converge Worldwide esindaja Bill Hoyti abil viidud läbi esimene koguduse hindamine Rapla Vabakoguduses. Väljaõpetamisel on eestlastest hindajate meeskond, kes oskab koguduse inimeste eneseanalüüsi põhjal sõnastada peamised arengukohad. Peale hindamist on vajalik, et kogudus ei jää nimetatud väljakutsete ja püstitatud eesmärkidega üksi, vaid väljastpoolt kogudust tuleb appi mentor, kes nendega arenguperioodil "koos kõnnib" ja innustab neid vajalikke muudatusi tegema.
Nendest kolmest suurest vajadusest on formuleerunud mentorluse kolm sammu.
1. Noorte kristlaste mentorid.
2. Töötegijate mentorid.
3. Koguduste arengut toetavad mentorid.
Mõnikord pole nende kolme sammu vahed kuigi selged – mõelgem näiteks, kuidas Paulus juhendas endast nooremat Timoteost, aitas tal kasvada ja areneda töötegijana ning toetas temaga suhtlemise kaudu ka algkoguduse arengut keerukatest sõlmkohtadest edasi. Paulus annab Timoteosele nõu, et ta jätkaks järgmiste inimeste ettevalmistamist, kes omakorda seda edasi annavad (2Tm 2:2).
Uus mentorlussüsteem rakendub sellest sügisest. Alustame augusti lõpus Saaremaal ja septembris Tartus peetava koolitusega (vt www.kus.tartu.ee), novembris korraldame koolituspäeva vaimulikele töötegijatele ning nende põhjal koostame nimekirja, kust inimesed saavad endale sobiva mentori leida. Valmimisel on mentorluse käsiraamat. Mentorlussüsteemi koordineerib Kõrgem Usuteaduslik Seminar, sisuliseks arendajaks Meego Remmel.
Kui Sina tunned vajadust leida endale mentor või olla kellelegi teisele arengus toeks, siis saab sellest kindlasti usulise kasvamise kogemus. Täpsema huvi korral kirjuta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helista telefonil 5186219.