4/2009 Toivo Pilli, KUS rektor

Tartus Annelinna veerel asuv Kõrgem Usuteaduslik Seminar tähistab tänavu taasavamise 20. juubelit – 23. mail oodatakse külalisi pidulikule jumalateenistusele ja õhtusele aiapeole. See on suurepärane võimalus tänulikult mõelda seminaris tehtud tööle, kohtuda vanade sõpradega, viia end kurssi kooli tänase eluga, heita pilk raamatukogusse.

Helle Liht, seminari vilistlane, kes praegu töötab Prahas Euroopa Baptisti Föderatsiooni peakontoris assistendina, ütleb oma õpinguteaja kohta: „Seminar õpetas mõtlema. Varasem nõukogude koolisüsteem oli teistsugune. Nüüd järsku tuli kaasa mõelda, arutleda. Ja muidugi – seminarist sain kaasa ühikaelu kogemuse, Pille Havakatsiga oli tore tuba jagada."

Kindlasti sõnastatakse juubelipäeva taaskohtumistel hulgaliselt niisuguseid aja jooksul kristalliseerunud kogemusi.

Teoloogiline haridus on pikaajaline investeering

Kuigi nõukogude võim sulges Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari 1940. aastal, ei suutnud ta hävitada vaimuliku koolituse vilju. Seminari endisaegsed lõpetanud, nagu Robert Võsu, Albert Tammo, Kalju Raid, Osvald Tärk, tegid oma elutöö ateistlikus pärastsõjaaegses Eestis. Nad juhtisid EKB liidu kogudusi tasakaalukalt läbi raskete aegade. Mõned omaaegsed seminaristid tegid aga elutöö võõrsil, neist vahest kõige tuntum on Evald Mänd, kirjanikunimega Ain Kalmus.

1989. aastal oli aeg küps, et pärast pool sajandit kestnud pausi, nüüd juba vabamates oludes seminar jälle ellu kutsuda. Taasavatud seminari kahekümne aasta jooksul on lõpetajad siirdunud tööle nii koguduste vaimulikeks, noortetöö tegijateks, kristlikku meediasse kui ka koolidesse õpetajateks.

Paul Gill, pastor ja Mustvee linnavalitsuse liige ütleb, et seminar andis talle baashariduse, mis avas võimaluse ennast täiendada nii pedagoogilises töös kui ka omavalitsuse tegevuses. Gill töötab ka koolis: Mustvee Gümnaasiumis õpetab ta psühholoogiat ja filosoofiat. „Hindan seminaris antud haridust väga kõrgelt," lisab seminari kümme aastat tagasi lõpetanu veendunult.

Tänase seminari kolm tegevussuunda

Tänasele seminarile annavad näo kolm tegevussuunda: põhikursus usuteaduses, täienduskoolitused ja teoloogiline refleksioon. Kõik kolm on EKB liidu jaoks olulised, kõik kolm teenivad kogudusi ja laiemalt ühiskonda.

Seminari 126 ainepunkti mahuga usuteaduse õppekava kombineerib baasteadmiste omandamise loengus ja õppimise praktilisest kogemusest töökeskkonnas. Viimasel ajal on seminari õppejõud tegelnud õppekava väljundipõhiseks muutmisega – sõnastades selgemalt õppekava eesmärgid ja kavandades ainete integreeritumat õppimist-õpetamist.

Tartu Annemõisas asuvat kooli võiks nimetada ka teoloogiliseks koolitus- ja uurimiskeskuseks. Konverentside materjalid ja kirjalikud tekstid lubavad ilmselt veel aastategi pärast paremini mõista, millises suunas liikus EKB liidu teoloogiline mõte kolmanda aastatuhande alguses.

Viimase aja põnevamad täienduskoolitused on näiteks Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõuniku osalusel läbi viidud koolitus „Kuidas suhelda meediaga?", samuti professor Tõnu Lehtsaare koolitus „Kuidas suhelda keeruliste inimestega?"

 

Uus rektor

27. märtsil valis EKB liidu vanematekogu seminari uueks rektoriks pastor Margus Kase, kes asub tööle 1. juulist 2009. aastal. Margus Kask on ise seminari vilistlane; praegu töötab ta Jõgeva Baptistikoguduse pastorina ja on tegev Jõgeva maavalitsuses. Margus Kasel on hea ettevalmistus töötada koolijuhina, samas on ta hästi kursis EKB koguduste eluga. 23. mail on võimalik tutvuda lähemalt ka uue rektoriga.

Senine rektor Toivo Pilli siirdub Tartu Salemi koguduse teiseks pastoriks ja pühendub teoloogilisele uurimistööle ja kirjutamisele.