Jaanuar 2023 
Einike Pilli, KUSi rektor
Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum.
Mis olid esimesed mõtted ja tunded Futuurumisse tulles?
R (Rebeka): „Miks ma siia üldse tulin?“ Ma ei teadnud peaaegu mitte kedagi. Ma ei teadnud, mida endaga teha – kuhu istuda ja kellega rääkida. Olin üks nooremaid ega olnud viis aastat eesti keelt kasutanud – alates 4. klassist õppisin inglise keeles. Aga võrkpall, mida Futuurumis mängisime, oli väga tore!
A (Adel): Tahtsin metsa ära joosta... Olin enne seda mitu kuud kodus koroona-karantiinis ja nüüd pidin eesti keeles suhtlema? See oli isegi vene keeles raske! Vaidlesin kaks nädalat vanematega, et mina sinna ei lähe, aga läksin. Esimesest loengust ei saanud ma suurt midagi aru – olin stressis ja eesti keelt oskasin vaid kahe sõna jagu. Loengule järgnevas vestluses ütlesin „Jeesus Kristus“ ja hakkasin nutma. Siis jäeti mind rahule.
Te kasvasite venekeelses koguduses, nüüd kohtusite eesti noortega. Mis on peamised erinevused?
A: Eesti noored on rohkem ausad. Nad ütlevad, kui kõik ei ole hästi. Vene noortel on ootus, et kõik peab olema ideaalne. Kui sul on midagi valesti, siis küsitakse: kuidas, sa oled ju kristlane?
R: Isiklikult suheldes väga suurt erinevust pole. Vene koguduses sa naljalt pükstes ja pikkade kõrvarõngastega ei käi. Erinevad on ka Tallinna, Narva ja Narva-Jõesuu venekeelsed kogudused.
A: Mingid asjad on ühel normaalsed, teisel mitte. Ja vastupidi. Vene kogudustes on mitteliikmetel raskem kaasa teenida.
R: Piiblitundmises on venekeelsed kogudused tugevad. Vabatahtlikku tööd tehakse rõõmuga, tasu küsimata.
Mida te Futuurumist saite?
A: Me saime Rebekaga sõpradeks. Ma varem teadsin palju, aga nüüd oskan asju näha teisest perspektiivist.
R: Nägin, et vene baptism ei ole ainus variant. Sain uusi tuttavaid ja sõpru. Mind hakati kutsuma eesti koguduste üritusele, julgustati küsimusi esitama, olukordi kriitiliselt vaatama.
A: Sain aru, et me saame midagi muuta, ma võin oma mõtteid väljendada, saan osaleda ja kaasa rääkida. Õpin nüüd ka Seminaris, kolmandal kursusel.
R: Üks Futuurumi ülesanne oli mõelda, mida me teeksime, kui oleksime viie aasta pärast EKB Liidu juhatuses. Arutasin seda pikalt Adeli ja Meegoga ning pärast kodus isaga. Sellest kasvas välja „Ühisosa“ – eesti ja vene noorte kogunemine, kohe on tulemas teine.
A: Tänu Futuurumile alustasime venekeelsete noorte koolitusega. Sinna lubati tulla ka naisi ja õpetati ka muud kui jutlustamist. Meie koguduses, tegelikult terves vene regioonis, on praegu väga raske põlvkondade vahetus. Hetkel pole väga palju neid, kes tahavad arendada ja asju teistmoodi teha.
Millest te unistate?
R: Et meil oleks üks Liit, mitte eraldi eesti-, vene- ja ukrainakeelne osa.
A: Et kogudused, eriti vene regioonis, õpiksid, kuidas olla paremini ühiskonna osa, paremad kodanikud. Et ühiskond teaks, mis on kogudus. Et meid ei peeta lihtsalt sektiks. Kuidas me muidu evangeeliumi kuulutame?
R: Et kaoks ära uute inimeste hirm – et vene regioon ei kardaks eesti regiooni, keda nad ei tunne, ja vastupidi. Et me ei kardaks asju uutmoodi teha ja uusi inimesi kaasata uutesse rollidesse.
A: Igatsen, et koguduste inimesed õpiksid rohkem kriitiliselt mõtlema. Siis muutume ka õppimisvõimelisteks.
Mida ütleksite eesti ja mida vene baptistikoguduste inimestele?
„Tulge Ühisosale!“ ‒ „Tulge Futuurumisse!“ ‒ „Tulge Seminari!“
Eestlastele: Vene kogudused on olemas. Tehkem koostööd, ühiseid üritusi! Ühiskond on üha rohkem integreeritud ja Liiduna selles mahajäämine on ohtlik.
Venelastele: Me ei pea olema kinnine grupp, saame integreeruda eesti kogudustega. Meie noortel on aina rohkem eesti- ja ingliskeelseid sõpru. Kogudused peavad olema valmis teenima mitmekesisemat ühiskonda.