Jaanuar 2023 
Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor
„Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti kirikus. (Vt: www.maertyrer.info.)
Saksa avalikkusele mõeldud rändnäitus on pühendatud 20. sajandil Saksamaal ja endises Nõukogude Liidus tagakiusatud kristlaste mälestusele. Ekspositsioonis on valik erinevatest kirikutest pärit meestest ja naistest, kelle elutee ja teenimine olid vägagi erinevad. Samas ühendas neid kõiki ustavus Jeesusele Kristusele kuni surmani. Näituse korraldajate sõnul kuulub julge Kristuse tunnistamine ja kristlaste tagakiusamine algkiriku pärandisse ja jätkub Piibli põhjal ajastu lõpuni.
Stendidel on fotod, pealtnägijate intervjuud ja kaasaegsed dokumendid 37 naisest ja mehest, kes surid natsionaalsotsialismi ja kommunismi ajal Kristuse tunnistamise pärast märtritena. Näituse juht pastor Johannes Paulsen ütles: „Nad rääkisid kristlastena sõja, vägivalla ja ebaõigluse vastu ning leppimise eest. Nad maksid selle eest oma eluga ning said selleks jõudu ja julgust usu kaudu Jeesusesse Kristusesse.“
Samas kirikusaalis järgnes kolmepäevane teadussümpoosion, mis tõi kokku teadlasi Saksamaalt ja kirikute esindajaid Balti riikidest, Ukrainast ning Venemaalt.
Ettekannetes käsitleti teoloogilisi ja ajaloolisi küsimusi natsionaalsotsialismi ja kommunismi tagakiusamiste kohta Euroopas. Kuid see hõlmas ka ülevaadet kristlaste jätkuva mitmetahulise tagakiusamise kohta meie päevil.
Märtrite järeltulijate poolt ütles tervitussõna Gotthilft Traugott Hahn’i lapselaps dr. Traugott Hahn. Minul oli võimalus pidada näituse avamisel tervituskõne ja esitada sümpoosionil ettekanne Eesti vaimulikest usumärtritest. Väljapanek kajastab Eesti kolme usumärtrit. Allpool toon nende kohta lühiülevaate Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja antud raamatust „Eesti vaimulikest usumärtrid 1917–1991“. Selles kogumikus on ära toodud lühilood 66 vaimulikust: 34 luterlast, 22 õigeusklikku, 2 katoliiklast, 4 metodisti, 4 baptisti.
Gotthilft Traugott Hahn (13.02.1875–14.01.1919) oli teoloog, kes teenis 1899–1902 Tallinna Oleviste koguduse adjunktõpetajana ja 1902–1919 Tartu ülikooli koguduse õpetajana ja Tartu ülikooli õppejõuna.
30. detsembril 1919 keelustasid bolševikud Tartus jumalateenistuste pidamise ja igasuguste muude ametlike usukommete täitmise. 24 päeva jooksul vahistati linnas umbes 500 inimest, kes paigutati Tartu Krediidikassa keldrisse, Kompanii tänav 5. 14.–15. jaanuaril vabastati Tartu, aga enne lahkumist olid enamlased hukanud 20 väljavalitud vangi, nende seas ka Traugott Hahni.
Piiskop Platon (13.07.1869–14.01.1919), kodanikunimega Paul (Pavel) Kulbusch, teenis aastaid Peterburi eestikeelset kogudust, korraldades kiriku ja eesti kooli ehitamist ning vaeste hoolekannet.
1917. aastal nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus ja pühitseti ametisse Tallinna Neeva Aleksandri katedraalis 31. detsembril. Tema piiskopinimeks sai Platon. 2019. aasta 2. jaanuari õhtul vangistati piiskop Platon Tartus oma kodu lähedal enamlaste poolt. Alandamisi täis vangipõli kestis 12 päeva. 14. jaanuaril hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris.
Eduard Profittlich (9.11.1890–22.02.1942) sündis Birresdorfis (Saksamaal). Juba 1931. aasta mais nimetas paavst Pius XI isa Eduardi Eesti apostellikuks administraatoriks, sisuliselt seega katoliku kiriku peaks E.V. territooriumil. Piiskopiks pühitseti ta Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis 1936. Peatselt hakkas ta jutlustama ja kirjutama eesti keeles ning temast sai 1935. aastal ka Eesti Vabariigi kodanik.
22. juunil 1941 kirjutas riikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm alla Eduard Profittlichi arreteerimise käsule. Teda süüdistati spionaažis. Ööl vastu 27. juunit toimus arreteerimine piiskopi ametikorteris. Alles 1990. aastal avanes võimalus tutvuda Profittlichi kohta käivate NKVD dokumentidega. Selgus, et Eduard Profittlich mõisteti surma mahalaskmise läbi, kuid ta suri enne otsuse täideviimist Kirovi vanglas 22. veebruaril 1942.