Jaanuar 2021 
Joosep Tammo, pastor emeeritus Pärnust
Kristluses on palju õppida. Selles ei panustata pimedale kuulekusele, vaid kasvavale mõistmisele. Usk avardab ja täidab südame, mis Piibli järgi mitte ainult ei tunne, vaid ka mõtleb ja palvetab. Ristiusul on selgepiiriline sisu ja mõtestatud jumalateenistuslikud vormid. Need on suunatud ühisele praktikale, mis taotleb parimaid tulemusi.
Jeesuse eeskujust lähtuvalt oli eesmärk anda lastele hea haridus.
Ükski teine Uue Testamendi sündmus pole hariduslikku mõtet kirikus läbi aastasadade tugevamini mõjutanud kui kaheteistkümneaastane Jeesus templis (Lk 2:41–52). Selles räägitakse Jeruusalemmast ja templist, isast ja emast, palveränduritest ja kirjaseletusest.
19. sajandil omandab see sündmus erilise populaarsuse. Isa, ema ja lapsega väikepere näis olevat väga moodne ja vaga. Miljonid vagapildid, mis kodude seintel rippusid, kujutasid Jeesuse põgenemist Egiptusesse, kuid sama levinud olid ka pildid nooruk Jeesusega templis. Kokkuhoidmine ja hoolitsus, hoolsus ja uudishimu olid kõrgelt hinnatud voorused. Selliste piltide alt saatsid talupered oma võsud internaati. Koguti annetusi, et ka vaeste kooliraha saaks makstud. Kirik osales koolide asutavates kogudes. Jeesuse eeskujust lähtuvalt oli eesmärk anda lastele hea haridus. Sellises õhkkonnas sündis nii kiriku kui riigiga seotud inimeste eludes tõelisi edasijõudmise imesid. See kehtib ka eesti esimese põlvkonna haritlaskonna kohta, kellest kujunesid sada aastat tagasi Eesti Vabariigi rajajad. Tõsi, siin ei valgustanud teed vagad pildid, vaid hernhuutlik lugemisoskuse ja harituse ideaal.
Kuidas on täna? Tüdrukud on poistele koolis järele ja sageli nendest isegi ette jõudnud. Riik soovib, et kõik kodanikud oleksid haritud. Õppimine on tunduvalt mitmekesisem kui varem. Eestiski on tekkinud terve rida kiriklikke koole ja need on armastatud. Samas tuleb neil üha uuesti leida oma koht demokraatliku pluralismi, väärtuspõhise hariduse ja konfessionaalsete põhimõtete väljal.
Isegi kui kõik ümberringi on muutustes – lugu kaheteistaastasest Jeesusest templis ei ole oma sära kaotanud. Seda võib täna taas lugeda nii noorte kui vanade võtmes. Siin on kaks aktsenti.
Esiteks: õpilasest saab õpetaja ja õpetajatest saavad õpilased. Tempelgi on koolimaja, kirjatundjad eksperdid. Jeesus pidi nende juurde õppima minema. Evangelist Luukas ütleb, et ta kuulas nii tähelepanelikult, esitas nii arukaid küsimusi ja andis nii tarku vastuseid, et kõik olid hämmastunud. See näitab Messia intelligentsust. Meie aga märkame, kui tihedalt on seotud usk ja hea haridus.
Teiseks: vanemad peavad astuma tahaplaanile, et laps saaks areneda ja leida oma tee. Kaheteistaastasena on Jeesus nooruk – mitte enam laps, kuid ka mitte täiskasvanud mees. Ta hakkab iseseisvaks saama. Emal oli seda kõige raskem aktsepteerida, kuid „Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames“.