3/2010
Ülle Kull
Tallinna Kalju Baptistikogudus
Olen oktoobrikuust saadik olnud töötu ja palvetanud, et Taevaisa juhataks õige töö. Olen kandideerinud mitmetele kohtadele, kuid pole osutunud valituks. Olen mõelnud, et mina lähen, aga Issand sina ava või sule uksed. Rasketel aegadel, nagu praegu, on mind saatnud Issanda sõna: „Ära karda, sest mina olen sinuga!" (Js 41:10)
Olin siis käinud Jeesusega kaks aastat, kui mu oma kodus oli raske moment. Nutsin ja palusin Issanda ees ja siis anti nagu kusagilt see lause. See oli nii selge. Ma nutsin edasi ja tänasin rõõmust. Kurbus ja ahastus olid korraga asendunud rahu ja rõõmuga. Olin nii tänulik ja tundsin Jeesuse armastust reaalselt. Seda kohta Piiblist ma polnud veel leidnud ega lugenud. Umbes paar aastat hiljem avastasin selle Jesaja raamatust.
.Ma ei tea isegi täpselt, mis töö on mulle sobiv, kuid Issand teab. Enne jõule palvetasin: „Issand, kinnita!" Ta kinnitas mind sel õhtul kirjakohaga Laulude raamatust „Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi. Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga." (Ps 28:7) Kui tegin ühel reede hommikul Piibli lahti, avanes seesama salm! Uskusin, et mulle on juba töökoht valmis pandud ja see andis sisemist rahu. Läksin sellel päeval koguduse palvetundi ja rääkisin, mis Issand mulle näitab ja me tänasime koos. Otsustasin välistele olukordadele mitte vaadata. Tegin otsuse, et võtan vastu esimese tööpakkumise ja nii sain oma murekoormast vabaks. Teadsin, et otsustama pean ise, kuid Jumala arm tuleb appi. Ma saingi tööd lapsehoidjana tervelt kuuks ajaks.
Kindlasti saab Issand kasutada talle ustavaid inimesi. Sain ühe kirja, milles olid sõnad: „Ära karda, mina olen sinuga!" ja elektronkirja samast „Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha." (Js 41:14)
Mul on olnud aega otsida Jumala tahet ja teha tagasivaadet. Järjest sügavamalt hakkan mõistma Jesaja kuulutust: "Sest nõnda ütleb Issand Jumal, Iisraeli Püha: „Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid te pole seda tahtnud."" (Js 30:15) See sõna oli kui noomitus, sest olin kahelnud ning oma kahtlusi ja oletusi teistegagi jaganud. Seetõttu ei leidnud ma rahu ega vastust. Palusin, andeks oma nurisemised ja kahtlused.
Hakkasin paluma, et Issand õpetaks mind selles olukorras õigesti palvetama. Palvetasin unes: „Issand, lase tulla esile see, mis sina tahad!" Selline sõnastus ei olnud minu teadliku palve moodi.
Usun, et Jumala soov ja tahe on meid aidata. Kui tema Vaim meile midagi sisendab, siis tuleb ka seda usus vastu võtta ja teha, mis vaja. Mul on õnnistus jälle lapsehoidjana uues peres töötada. Tänu Jeesuse armule ja palvete kuulmisele!