10/2016 
Eike Mägi (Vellendi) kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Foto: Ermo Jürma
EKB Liidus on nüüdisaegne ülistusmuusika järjest enam esile tõusmas ja näib saavat koguduse noorte seas peaaegu valdavaks ühislaulu stiiliks. Mitmetele autoritele tuginedes võib öelda, et laulude teoloogia kujundab teataval määral ka koguduse teoloogiat ja samuti noorte arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Sellest tulenevalt tõuseb esile küsimus, kuivõrd laiapõhjaline on noorte poolt lauldavate ülistuslaulude teoloogia ja kas noorte lauludes käsitletavad teoloogilised teemad on piisavad, et toetada noore inimese arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Need mõtted inspireerisid mind kirjutama oma diplomitööd teemal „Ülistuslaulude teoloogiline analüüs Piiblipäevade 2011–2015 näitel“.
Analüüsimiseks sai võetud 42 ülistuslaulu, mida lauldi 2011–2015 noorte Piiblipäevadel. Selleks, et analüüsida laule, mida me täna laulame, on vaja teatavat mõõdupuud, mille alusel seda teha. Meie peamiseks mõõdupuuks peab olema loomulikult Piibel, kuid meil on ka ajalooline pärand, mida kannavad endas EKB Liidu ajalugu, baastekstid, mis loovad seeläbi meie teoloogilist identiteeti. Seetõttu olid analüüsi aluseks EKB Liidu teoloogilised baastekstid, mis suures osas said võetud 2007. aastal ilmunud Toivo Pilli raamatust „Usu värvid ja varjundid“, ning lisaks veel kolm eraldi ülistuslaulude analüüsikategooriat. Sellest tulenevalt kasutasin ülistuslaulude analüüsimiseks järgmiseid kategooriaid: kolmainsus ülistuslauludes, romantika ülistuslauludes, sõnale orienteeritus versus Vaimule orienteeritus, päästmine versus pühitsus, traditsioon versus kontekst, individuaalne usukäsitus versus kogukondlik vastutus ehk mina ja meie, verbaalne kuulutus versus teenimine ühiskonnas, koguduste autonoomia versus koostöö.
Analüüsi tulemused olid üsnagi huvitavad ja selgus, et osa kategooriaid oli väga suures osas esindatud, samas kui mõned olid peaaegu üldse olematud.
Ülistuslauludest kõige enam on romantilise alatooniga ülistuslaule
Romantilise alatooniga ülistuslaule oli 42st laulust 18, ehk peaaegu pooled. Neis ülistuslauludes on Jumal, Jeesus, sarnaselt lääne kultuuriruumis levinud romantilistele juttudele, filmidele, juhtiva mehe rollis, kes päästab, kaitseb ja täidab kõik vajadused, ning inimest on kujutatud naise rollis, kes vajab kaitset, hoolitsust ning kellel on vajadused, mida tuleks täita. Näitena tooksin katke ühest laulust, kus refrään ütleb: „Oo, Su käte vahele viib joostes minu tee, Su pillav armastus on piisav minule, hea on vaid siin Su embuses...“.
Kuna see oli kategooria, mis ka minu diplomitööle on toonud kõige rohkem vastukaja, seda nii töö kaitsmisel kui ka erinevate inimestega vesteldes, seetõttu käsitlen seda teemat veidi pikemalt ja toon ka Teekäija lugejateni retsensent Meego Remmeli 
küsimuse sellel teemal ning oma vastuse. Retsensent küsis: „Diplomand leiab, et ülistuslaulude tekstid romantiseerivad Jumala-suhet üleliia, omistades Jumalale liiga mehelikke ja kogudusele liiga naiselikke omadusi. Teatavasti annab selleks siiski alust nii Piibli tekst kui ka kristlik teoloogia, olgu või näiteks teatud Ülemlaulu tõlgendused või keskaegsete müstikute, nagu Meister Eckharti tööd. Millal on usuteaduse tudengi kui inimese jaoks Jumala suhtes liiga palju romantikat?“ Minu vastus retsensendile oli järgmine: „Jah, tõepoolest, osadest Piibli tekstidest ja kristlikust teoloogiast võib leida romantiseeriva Jumala-suhte viiteid ning nii, nagu ka oma töös viitan, on see üks Jumala armastuse tahke, kuid see ei ole ainus. Lisaks romantilisele küljele sisaldab armastus ka hoolt, õiglust, kaitset ja teenimist, mida kõike võiks ülistuses armastava Jumala kohta väljendada. Isiklikult võin öelda, et enne selle töö kirjutamist ma ise polnud sellele teemale kunagi mõelnud ega seda lauludes tajunud. Kuid huvitav on see, et töö kirjutamise protsessis, jagades mõne inimesega mõtteid, mida oma töös kirjutasin, üllatas mind just mitmete koguduse vendade vastus. Nimelt, vennad tunnistasid, et mõningaid ülistuslaule on olnud koguduses raske kaasa laulda, kuna need on tundunud n-ö „liiga magusad“, sest selliste laulude sõnu võib mõista ka romantilises kontekstis. Kui mõnes laulus pole ka Jeesuse nime mainitud, vaid on ainult isiku „Sina“ poole pöördutud, siis võib mõni laul jätta hoopis romantilise armastuslaulu mulje. Isiklikult leian, et on hea, kui ülistuslaulud väljendavad intiimset armastussuhet Jumalaga, kuid sellisel juhul võiks Jumala armastuse ja olemuse tahke palju mitmekesisemalt esile tuua, kasvõi kasutades rohkem erinevaid Jumala, Jeesuse ja Püha Vaimu kohta käivaid nimesid, metafoore, mida Piiblist võib leida ja mis juba annavad Jumalast avarama pildi.“
Kolmainsuse teemat esines ülistuslauludes väga vähesel määral. Mitte üheski ülistuslaulus ei esine sõna „kolmainsus“ ja ainult kahes laulus on ära nimetatud kõik kolm kolmainsuse isikut, kuid nende isikute omavahelist suhestumist laulud esile ei too. Enamik ülistuslaule räägib kolmainsuse teisest isikust – Jeesusest.
EKB Liidu baastekste uurides selgus, et kõige enam on ülistuslauludes esindatud päästmise-pühitsuse teema. Päästmisest kõnelevad laulud toovad eelkõige välja koormatest vabaks saamist ja Kristuse lunastustööd. Pühitsuslaulude seas on kõige enam pühendumis- ja alistumislaule. Väga huvitav oli vaadelda ka pooluseid sõnale orienteeritus – Vaimule orienteeritus, kus tuli välja, et Piibli tekste oli kasutatud nii mõneski laulus. Positiivne oli see, et kõik need laulud olid kirjutatud noorte eesti autorite poolt, olgugi et suurem osa 2011–2015 lauldud ülistuslauludest on tõlgitud laulud. Individuaalne usukäsitlus – kogukondlik vastutus / mina-meie poolustes tuli esile sama tulemus, mida ka teised autorid on tõdenud. 2011–2015 Piiblipäevadel lauldud ülistuslaulud on valdavalt mina-kesksed laulud, mis rõhutavad individuaalset usukäsitlust. Lisaks on palju ka vajaduspõhiseid laule, kus ülistaja esitleb oma vajadusi ja loodab neile lahendust, abi Kristuselt. Märksõnad traditsioon-kontekst, verbaalne kuulutus – teenimine ühiskonnas, koguduste autonoomia – koostöö on ülistuslauludes peaaegu olematud teemad. Kui traditsioon – kontekst, koguduste autonoomia – koostöö olid ootuspäraselt vähe esindatud teemad lauludes, siis üllatavaks osutus, et läkitusele ja kuulutusele õhutavaid laule oli väga vähe.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2011–2015 noorte Piiblipäevadel lauldud ülistuslaulud peegeldavad eelkõige seda aega, ühiskonda, milles me elame, olgu selleks siis rohke romantiline alatoon lauludes, individuaalne usukäsitlus mina-lauludes ja vajaduspõhised laulud. Kui vaadelda EKB Liidu baastekste, siis ülistuslaulud käsitlevad nendes peituvaid teemasid ainult osaliselt. Palju enam võiks olla laule, mis toovad esile ka koguduse mõõdet ehk meie-laule, samuti laule, mis julgustavad evangeeliumi kuulutama ja Suurt Misjonikäsku täitma, olgu siis sõna kuulutuse või teenimise läbi. Samas on positiivne, et väga paljud laulud rõhutavad pääste ja pühitsuse teemat, mida ka EKB Liidu baastekstid esile toovad. Positiivne on ka noorte soov ja julgus kasutada lauludes Pühakirja tekste.
Uurimustöö pani mõtlema, kuivõrd vastutusrikas ja oluline on laululoojate töö, et meil oleks selliseid laule, mis on tähendusrikkad, mitmekesised ning esitavad ja avavad adekvaatselt ja rikkalikult seda teoloogiat, mida me õpetame. Sama vastutusrikas on ka nende inimeste töö, kes valivad koguduses laulud ühiseks laulmiseks. Kui artikli alguses sai tõdetud, et laulud, mida me laulame, kujundavad väga suures osas meie arusaama teoloogiast ja usuelust, siis sellisel juhul on ühe osana meie teoloogiliste arusaamade kujundajateks laululoojad ja laulude valijad. Eriti oluliseks pean antud teemat just noorte kontekstist lähtuvalt, kuna noorte jaoks on muusika väga suure tähtsuse ja mõjuga. Seega, edasise teema käsitluse osas võiks uurida laulukirjutajaid ning järgmistest küsimustest lähtuvalt: mis alusel nad laule loovad, kuidas laulud sünnivad (kas spontaanselt või tegeletakse ka komponeerimise, tekstide mõtestamisega) ja kas püütakse teadlikult teoloogiliselt olulisi teemasid lauludes kajastada. Samuti võiks uurida inimestelt, kes valivad laule jumalateenistusele – mis alusel laule valitakse, kas on ka mingid kindlad kategooriad, või toimub lauluvalik spontaanselt, isikliku maitse alusel.
Andku selleks kõigeks Jumal meile tarkust, sest eesmärk, nagu ka Paulus selle Ef 4:13 sõnastas, on, et „meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda“.