03/2017 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel räägib, et me saame Jumala riiki „veest ja Vaimust” sündides (Jh 3:5). Mida see tähendab? Kui vesi viitaks nagu ristimisele, siis „vaim” kirjeldaks nagu mingit hingelist seisundit, inspiratsiooni, haaratust. Gustav Ernesaks on öelnud, et esinema minnes peab „vaim peal olema“.
„Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed” (Rm 8:14).
Kuid kristlaseks olemine pole ju rahva ees esinemine ega luuletuse kirjutamine, selleks on vaja Jumala Vaimu, kes tuleb meie „südamesse” (Gl 4:6), et suudaksime elada Jumala lastena.
Apostel Peetrus andis oma nelipühapäeva jutluses edasi Jumala tõotuse: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni” (Ap 2:38). Ning apostel Paulus ütleb: „Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma” (Rm 8:9). Nii võib iga usklik koos vaga Iiobiga tunnistada: „Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu” (Ii 33:4).
Jeesus ütleb: „Aga kui tema, Tõe Vaim tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile” (Jh 16:13–14). Nii täidab Püha Vaimu läbi uuesti sündinud inimest igatsus järgida Kristust.
Püha Vaimu annid
Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus me usume, et Püha Vaimuga täitumine toimub koos ülevaltsünniga. Uuesti- ehk ülevaltsündinud Jumala last täidab igatsus kogudusse kuulumise järele. „Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga” (1Kr 12:13). „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?” (1Kr 3:16). „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele…” (Ilm 2:7).
Püha Vaimu vili
Püha Vaim on küll inimsilmale nähtamatu, kuid tema töö me tunneme ära viljast. „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus” (Gl 5:22j).
Püha Vaim jagab usklikele mitmesuguseid vaimuande Jumala ja kaasinimeste teenimiseks. Need on prohvetliku kuulutamise, teenimise, õpetamise, hingehoidja, hoolekande, heategevuse ja juhatamise annid (Rm 12:6–8) ning tarkuse- ja tunnetusesõna, usu, tervendamise, imetegude, prohvetliku kuulutamise, vaimude eristamise, võõraste keelte ja keelte tõlgendamise annid (1Kr 12:8–10). Apostel ütleb seejuures, et „Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama ... kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks” (1Kr 12:4–7). Neid ande saadab jumalik tarkus, mõistlik meel, meelekindlus, teadmine, vagadus ja jumalakartus.
Kogemused Püha Vaimuga 
Kuid tuleme tagasi Püha Vaimu õnnistuste juurde. On kristlasi, kes arvavad, et Püha Vaimuga ristimine on vaimulik elamus, mis on erinev pöördumisest, uuestisünnist ja ristimisest ning et seda peaks saatma keeltega rääkimine (glossolaalia) või mõni muu tunnustäht. Seejuures viitavad nad Apostlite tegude 8. peatükile, kus on juttu pöördunud ja ristitud inimestest, kes ei olnud Püha Vaimu saanud. Seda kuuldes panid apostlid nende peale oma käed „ja nad võtsid vastu Püha Vaimu” (Ap 8:14–17). Just Püha Vaimu töö juures näeme Jumala armu, kes näeb iga üksiku vajadusi kõige erinevamatel usuelu perioodidel.
Me palvetame Püha Vaimu õnnistuse pärast uute liikmete kogudusse vastuvõtmisel ja iga jumalateenistuse alguses. Kuulugu sellised palved ikka meie vaimuliku elu juurde! Issand vastab imeliselt! Kristlastel on ka palju laule, milles ülistatakse Püha Vaimu tööd. Püha Vaim on usuinimese elu alaline saatja ja vormija. „Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud” (Jh 14:26).
Püha Vaim ehitab, hingestab ja pühitseb Kristuse kogudust.
Samas tegutseb Püha Vaim ka kogu maailmas: „Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta: patu kohta, et nad ei usu minusse; õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam; kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud” (Jh 16:8–11).
Eksimused Püha Vaimu vastu
Vahel kerkib küsimus: kas on võimalik, et Püha Vaim on inimesest lahkunud, aga vaimuannid toimivad edasi. Muidugi me puutume elus kokku ka kurja vaimuga, mis edendab meis lihalikku loomust. „Lihaliku loomuse teod on ilmsed, need on: hoorus, rüvedus, kõlvatus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kiivus, raevutsemine, isemeelsus, lõhed, lahknemised, kadetsemine, purjutamised, prassimised ja muu sarnane … need, kes midagi niisugust teevad, ei päri Jumala riiki” (Gl 5:19–21). Nii võib juhtuda, et patustanud ja Kristusega osaduse kaotanud inimene osutub valeprohvetiks, kes räägib veel võõraid keeli, õpetab kõiki, püüab lihalikul ja viljatul viisil head teha. Minakeskne emotsionaalsus katab ja pimendab meeled ja loob eksitavaid kujutlusi. Peab tõdema, et võõras tuli Jumala altaril saab varem või hiljem avalikuks. Apostel Paulus ütleb: „Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu…” (Ef 4:30). Veelgi tõsisema hoiatuse annab Õnnistegija ise: „Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul” (Mt 12:32).
Püha Vaimu jumalik olemus
Püha Vaim ei ole mingi umbisikuline väli, atmosfäär või kosmiline vägi, vaid Jumala Kolmainsuse kolmas isik. Jeesus Kristus nimetab teda Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Uues Testamendis nimetatakse teda veel Kristuse Vaimuks, Issanda Vaimuks, Jumala Vaimuks, Kirkuse Vaimuks, Tõotuse Vaimuks. Me usume, et Pühal Vaimul on kõik jumalikud omadused – kõikvõimsus, kõiketeadmine, kõikjalolemine ja pühadus. Püha Vaim on toiminud maailma loomisest alates, kuid erilisel viisil läkitatud nelipüha päeval, et tunnistada Kristusest ja üles ehitada tema kogudust. Püha Vaim on Jumal ise, nii nagu ta elab kristlastes ja nende osaduses, esindades Isa ja Jeesust Kristust!
Võrdpilte Püha Vaimu tööst
Pühal Vaimul on palju sümboleid: eluvesi, mis vaigistab uskliku vaimset janu; õli ja õliga võidmine; tuli, mis muudab kõike; tume või hele pilv, millest paistab Jumala kirkus; käte pealepanemine; tuvi, kes Jeesuse ristimise ajal alla laskus ja tema kohale jäi. Kõik need pildid annavad meile aimu Püha Vaimu töö ulatusest ja rikkusest.
Püha Vaim ehitab, hingestab ja pühitseb Kristuse kogudust. Armastuse Vaimuna taastab ta neis, kes meelt parandavad ja Kristuse vastu võtavad, Jumala sarnasuse. Ta läkitab meid tunnistama Kristuse tõest.
Püha Vaimu osadus
Püha Vaim õpetab meid palvetama. „Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega … sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest” (Rm 8:26–27).
Nii võime koos apostel Peetrusega lõpuks öelda: „Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega” (2Pt 1:3).
„Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!” (2Kr 13:13).
Küsimused:
Millisena kujutleb maailm Püha Vaimu?
Mida ütleb Piibel Püha Vaimu kohta?
Kumb on Püha Vaimu töö juures tähtsam, kas väeavaldused või vili?
Kas on võimalik, et Püha Vaimu juhtimise kaotanud inimene kasutab veel kunagi saadud vaimuande?
Kas on võimalik Kristust järgida ilma Püha Vaimuta?
Kuidas on Püha Vaimu töö seotud kogudusega?
Soovitatav kirjandus:
Graham, B. (Originaal 1978). Püha Vaim: Jumala väe virgutav jõud inimese elus. Masinkiri, 298 lk.
McConkey, J. H. (Originaal 1888). Püha Vaimu kolmekordne saladus. Masinkiri, 107 lk.
Torrey, R. A. (Originaal 1895). Püha Vaim. Masinkiri, 82 lk.