06/2012
Margus Kask, KUS rektor

Äsjailmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu" järgi tähendab sõna „jünger" „õpilast, noormeest" ja pärineb keskalamsaksa keelest, mida räägiti 13.-16. sajandil. Uue Testamendi mathetes tõlgiti „jünger". Nii on eesti keeles juurdunud alamsaksakeelne sõna. 21. sajandil ei saa me seda sisulistel põhjustel õigeks pidada. „Võõrsõnade leksikoni" järgi on sõna „jünger" tähenduseks „kellegi õpilane või järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vaimustatud pooldaja või eestvõitleja". Keelekasutuses on pigem eelistatud just järgimise või vaimustatud pooldaja tähendust.

.

Selliselt aga ei tabata Uue Testamendi mõtet. Mathetes on esmalt „õpilane". Näiteks: „Ja seda nähes ütlesid variserid tema õpilastele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?" (Mt 9:11); „Ja kui nad pühakojast lahkusid, ütles üks ta õpilasi talle: "Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!" (Mk 13:1); „Ei ole õpilane õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja." (Lk 6:40); „Siis hakkasid Johannese õpilased ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema." (Jh 3:25) Kasutades sõna „õpilane" ulatuksime lähemale Uue Testamendi tegelikule mõttele.
„Õpilane" kannab endas ka üht olulist tunnust, mis haakub Jeesuse õpetusega. Nimelt, õpilane allub õpetaja juhtnööridele, vähemasti laseb hea õpilane end õpetajal suunata. Tänapäeval me räägime elukestvast õppest ja seda tõukavast sisemisest motivatsioonist ning enesejuhtimisest.

Uue Testamendi mõttes allub õpilane esmalt oma Õpetajale, mitte isiklikele vajadustele. 18 img 1698
Järgija ei pea õppima, piisab järeleaimamisest. Kas see polegi põhjus, miks eelistatakse kõnepruugis pigem „järgimist"? Jeesus kõneleb mitmel korral õppimisest: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minult!" (Mt 11:29); „Õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud!" (Mt 28:20) Eriti oluline on just viimatimainitu – kõigile (ka eesti rahvale) tuleb õpetada kõike, mida Jeesus on käskinud. See ülesanne ei näi veel niipea otsa lõppevat.
„Tehke jüngriteks/õpilasteks" võiks tõlkida ka pisut laiemalt – veenge neid saama mu õpilasteks; soovitage tungivalt neil saada mu õpilasteks; õpetage õpilaseks! Sellised tõlkevarjundid räägivad protsessist. Inimene võib küll koheselt kogeda uuekssündimise rõõmu, aga Jeesuse õpilaseks ei saa ühe hetkega. „Jüngrite tegemisel" ei tohi jääda pidama uussünni kogemuse juurde. Evangeeliumis ei ole meile antud kolme erinevat käsku: tehke jüngriteks, ristige ja õpetage. Tegemist on ühe ülesandega – „tehke jüngriteks/õpilasteks", mille sisuks on ristimine ja kõige selle õpetamine, mida Jeesus on käskinud. Uussünd on väga oluline, kuid siis järgneb tõeline elu Jeesuse õpilasena, mis seisneb tema korralduste õppimises.


Viimaks esitan artikli kahe eelmise osa põhjal veel mõned iseloomulikud jooned Jeesuse õpilaseks olemise kohta.
Esmalt andis pilguheit Piibli maailma teada, et õpetajal oli õpilasega isa-poja suhe. Üheltpoolt kõneleb see kokkukuulumisest ja sarnasusest. Teisalt tähendab see aga ka kuuluvust: poeg kuulus isale, õpilane kuulus õpetajale. Jeesuse õpilased kuuluvad Jeesusele. Nii ka meie: kui me oleme uuestisündinud, siis kuulume Jeesusele. Lisaks pidagem siis meeles, et me oleme temaga õppimise osaduses. See tähendab, et mingisugusest muust allikast tulenevad õpetused ei kuulu meile, vaid ainult see, mida Jeesus on õpetanud.
Teiseks, Vana Testamendi prohvetite jaoks oli vastuvõetamatu teiste jumalate teenimine, nad kuulutasid ainult Iisraeli Jumalale pühendumist. Kuivõrd pühendume meie oma Õpetajale? Kuivõrd on meie aeg, taotlused ja unistused Õpetaja päralt?
Kolmandaks, rabide jaoks oli Seaduse õpilase roll väga ihaldusväärne. Küllap me soovime, et Jeesuse õpilase roll oleks ihaldusväärne, kuigi näeme seda nõnda vähe. Ometi võime siin ise näidata eeskuju. Olen üsna veendunud, et innustunud ja vaimustunud kristlane Eestimaa koguduses suudab teised kaasa haarata selliselt, et Jeesuse õpilaseks olemine muutub tõepoolest ihaldusväärseks.
Jeesuse õpilane on see, kes „jääb minu sõnasse" (Jh 8:31). Olgem siis meiegi Jeesuse õpilased ja õppigem ning õpetagem seda, mida tema on meil käskinud.