Tarkus, mõõdukus, vaprus, õiglus, usk, lootus, armastus – lugude lapitekk

09/2018 12 lapitekk rist 3
Kerli Indermitte, Oleviste kogudus

„Kui keegi armastab õiglust, siis on tema tegudeks voorused. Sest ta õpetab mõõdukust ja arukust, õigust ja vaprust – inimestel ei ole elus midagi kasulikumat“ (Trk 8:7).
„Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus“ (1Kr 13:13).

Kuna töötan õpetajana, küsin endalt sagedasti: kuidas säilitada adekvaatset arusaama maailmast, iseendast ja Jumalast ajal, kui väärtuskasvatus koolisüsteemis on lahti seotud nii klassikalisest vooruse mõistest kui ka kristlikust elutunnetusest? Samas on kristlastel eriline vastutus edasi kanda seda, mida me oleme „kuulnud ja näinud ja õppinud“ neilt, kes on läinud meie eel.
Kuigi vooruse mõiste on meie keeleruumis kaotanud suure osa oma tähendusest, on nii vooruslikkuse kui ka pahelisuse olemus jäänud samaks. Seetõttu kirjutasin oma Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo eriala magistritöö vooruste teemal. Töö koosneb kahest osast: teoreetilisest käsitlusest „Narratiivi kasutamine vooruste õpetamisel“ ja loomingulisest poolest. Viimasesse kogusin seitset klassikalist voorust tutvustavaid lugusid. Iga voorust ilmestab seitse lugu ja iga loo lõpus on seitse aruteluküsimust, kokku 7x7x7.

Loe edasi: Tarkus, mõõdukus, vaprus, õiglus, usk, lootus, armastus – lugude lapitekk

Mis või kes hoiab koguduste liitu koos?

07-08/2018 23 einikepilli
Einike Pilli, KUSi rektor

Hiljuti küsiti ühes vestlusringis, kui palju erisusi võib meie liidu kogudustes olla, et me veel saame ennast üheks liiduks pidada. Hea küsimus! Selles küsimuses on peidus vähemalt kaks alaküsimust. Esiteks: „Kui palju erisusi võib olla, et ühtse liiduna püsida?“ Ja teiseks ehk olulisemakski küsimuseks on: „Milliseid erisusi me võime endi seas tunnustada?“ Neid küsimusi tuleb küsida, kuigi suure tõenäosusega on neile antavad vastused omakorda erinevad.

Päästma peab ka piiratud mõttemustritest ja põlvest põlve pärandatud mõttevigadest.

Võib läheneda aga teisest küljest ja küsida: „Mis või kes meid koos hoiab?“ Pakun välja vastuse: „Evangeeliumi hea sõnumi uskumine, järgimine ja kuulutamine.“ Aga kuidas seda mõista? Mitte kuskil ei ole hea sõnum nii selgelt kirjas kui neljas evangeeliumis – Jeesus mitte ainult ei õpeta, vaid elab seda ette, tervendades, vabastades ja andestades. Ta kutsub meid seda eeskuju järgima ja samu, tegelikult isegi suuremaid tegusid tegema.
Kirikuajalugu on nagu omamoodi „telefonimäng“ – erinevate ajastute mõtteviiside, konfessionaalsete traditsioonide ja kultuurierinevuste tõttu võib Jeesuse sõnumile lisanduda ning sealt kaduda tähendusi. On naiivne arvata, et see on mõjutanud kõiki teisi liikumisi, aga mitte meid. Seepärast tuleb minna ikka ja jälle Jeesuse enda juurde tagasi. Õnneks on meil hästi hoitud neli evangeeliumi koos kogu ülejäänud Piibliga. Õnneks on Püha Vaimu kõnetus ja koguduste ühine tõetunnetus. Nendes on peidus korraga nii värske inspiratsioon kui korrigeerimisvõimekus.

Loe edasi: Mis või kes hoiab koguduste liitu koos?

Petlemmas nägi ilmavalgust Isast Ainusündinud Poeg

12/2017 12 roosimaa peeter 2009
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jõulude ajal tähistab kristlik maailm Jumala Poja Kristus Jeesuse sündi.

See on midagi erakordset, et lihaks saamisel, inimeseks sünnil, sai Logosest Isast Ainusündinu.

Vana Testamendi prohvet Jesaja kuulutab: „Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel” (Js 7:14). Jumala ingel kuulutas Joosepile: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest” (Mt 1:20j). Seoses Jumala Poja imelise sünniga kirjutab Luukas, kuidas ingel Gabriel Maarjale ilmus: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks” (Lk 1:30–32). Veel kirjutab Luukas: „Aga nende sealoleku [Petlemmas oleku] aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta” (Lk 2:6j).

Loe edasi: Petlemmas nägi ilmavalgust Isast Ainusündinud Poeg

Kuidas järgisid?

12/2017 13 paadis
Erki Tamm, EKB Liidu president

Mööduva aasta juhtmõtteks oli: „Järgime Jeesust!” Aasta esimeses Teekäijas kirjutasin jüngriks saamise väljakutsest: „Oled hakanud palves järjest julgemalt päris asjadest rääkima. Oled õppinud kuulma tema häält. Mõtled ja tegutsed nagu tema. Oled hakanud praktiseerima nähtut ja kuuldut.”

Kevadisel EKB Liidu aastakonverentsil Nõmmel kinnitati visioon, millega Jumal oli mu südant puudutanud: Jeesust järgiv, inimesi armastav, Jumala sõnas ja väes kasvav liikumine. Usun, et enne kui on võimalik midagi saavutada, peame saama olemuselt taas jüngriteks, kes teevad, mida Jeesus tegi.

Loe edasi: Kuidas järgisid?

Arusaamad taasabiellumisest EKB Liidus

11/2017 21 viljaroosimaa
Viljar Roosimaa kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Piiblist võime lugeda, et Jumala algne tahe on, et mehe ja naise kooselu püsiks surmani. Siiski ei ole inimesed suutnud alati selle põhimõtte järgi elada ja abielulahutused toimuvad ikka ja jälle. Osa lahutatutest loovad varsti uue suhte – mõnikord minnaksegi lahku selleks, et võtta uus partner. Selliseid olukordi on ka kristlaste hulgas.

Kui inimene soovib oma vabaabielu registreerida, siis ei rakendata sellises olukorras uuesti abiellumise keeldu

Korduvalt on minu käest küsitud arvamust, kas kristlane tohib pärast lahutust uuesti abielluda? See oli üheks põhjuseks, miks ma oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari diplomitöö raames uurisin EKB Liidu koguduste juhtide ja valikuliselt ka mõne vaimuliku töötegija suhtumist uuesti abiellumisse.

Kirjandusele toetudes võib jagada arvamused ja seisukohad uuesti abiellumise lubatavusest kolme rühma: uuesti abiellumist täiesti keelav, teatud tingimustel lubav ja hingehoiu põhimõtetest lähtuv vaade. Siiski on neil kõigil ühine arusaam, et lahutus ja uuesti abiellumine on alati seotud patuga. Ei ole normaalne, kui kaks Jeesuse järgijat lahutavad teineteisest ja otsivad endale uue kaaslase.

Loe edasi: Arusaamad taasabiellumisest EKB Liidus

Jüngriks olemine X

11/2017 13 6ike valdur
Erki Tamm ja Joosep Tammo misjoniorganisatsiooni Kingfisher materjalide põhjal


IMEDE TEGIJA

Kui jüngrid olid Jeesuse juures juba mõnda aega õppinud ja näinud tema imetegusid, lähetati nad tegema sedasama. Nii Matteuse, Markuse kui Luuka evangeeliumid jutustavad, kuidas saadetakse õpitut praktiseerima 12 ja hiljem juba 72 jüngrit.

See polnud 2+2 selgeksõppimine, vaid kogu nende olemuse muutumisprotsess. „Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde” (Jh 1:14). „...me oleme tema suurust näinud oma silmaga. Sest ta sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis talle hääl: „See on minu armas Poeg, temast on mul hea meel!”” (2Pt 1:16j). Tajudes Jeesuse suhet Isaga, kogedes ta õpetuse meelevalda ja imetledes tema tegutsemist, kasvas jüngrite usk samm-sammult.

Loe edasi: Jüngriks olemine X