Päästev arm II

04/2013

Me ei vääri seda. Me ei suuda seda välja teenida. Me vajame seda.
Michael Sytsma

Algus Teekäijas 03.2013

3. Hinda oma abikaasat sellisena nagu ta on
Liiga paljud inimesed püüavad muuta abikaasat enda näo järgi, selle asemel et lasta Jumalal muuta teda oma näo järgi. Me keskendume sellele, et „mina näen seda nii ja sina pead nägema samamoodi". Näiteks tuleb kodu koristada vastavalt minu, mitte sinu standarditele, sest minu oma on õige. Sisuliselt me ütleme: „Kui sa ei näe nii nagu mina, siis sa eksid. Ja ma arvan, et pean sul aitama asja õigesti teha ehk nii nagu mina seda teen."

Igas suhtes jõuab kätte hetk, kus meil tuleb leinata seda, mida meie abikaasa ei ole.

Aga kui sul ei ole õigus? Või kui on, aga on ka teine tee – sinu abikaasa tee? Kas suudad end tagasi hoida ja võtta teda sellisena nagu ta on? Kui palju parem oleks meie abielu, kui me ütleksime: „Huvitav, mida Jumal püüab siin teha? Mida tahab tema mulle selle kaudu näidata?" Ja siis laseksime Jumalal oma tööd teha.

Kui ma väljendan armastust, omaksvõttu ja andestust, siis on Jumala Vaimul võimalus inimese vastu rääkida. Tema saab torkida abikaasa südant viisidel, mida mina ei saa. Tema võib osutada palju sügavamatele probleemidele. Uskudes oma abikaasast parimat, keskendudes tema tugevustele, hoolitsedes tema eest ja lastes tal olla see, kelleks Jumal on ta loonud, kasvatab Jumal teda oma väega.

Bill ja ta naine Annie tulid minu juurde nõustamisele. Kui Annie vaatas Billi, oli näha, kuidas ta imetles meest. Ta oli veetlev naine oma lihtsalt moel. Bill ütles mulle: „Ma olin jalgpallimeeskonna kapten." See oli tema jaoks oluline. Ma kuulsin seda veel mitu korda. „Võisin koolis käia kohtamas kellega tahes. Ja ma käisin alati kõige glamuursemate neidudega. Naine, kellega ma abiellusin, ei ole selline. Ma tean, et ta armastab mind. Ta on suurepärane ema ja partner, kuid mul on raske teda armastada. Ma olen lasknud tal stiilimuutust teha ja ta näeb silmipimestav välja. Ma olen ostnud talle ilusaid rõivaid, kuid need ei meeldi talle. Ma adun, et vajan printsessi, aga minu naine ei ole seda."

See kurvastas mind, sest Annie oli väga veetlev. Asi polnud selles, et ta ei hoolitsenud enda eest; asi oli selles, kuidas ta seda tegi. Igas suhtes jõuab kätte hetk, kus meil tuleb leinata seda, mida meie abikaasa ei ole. Niisugune lein on osa sellest, et väärtustame ja hindame neid sellistena nagu nad on.

Billiga koos olles aitasin tal leinata kaotatud printsessi. Ta ei saa iialgi olema abielus naisega, kellele meeldiks end üles lüüa. See osa tema elust pidi surema, et ta võiks hinnata Annie't sellisena nagu ta on. Et hinnata ilu, mida ta ei osanud näha.

4. Ole andestav
Kui ma ei usu oma abikaasast parimat, siis ma ei väärtusta teda sellisena nagu ta on. Ma hakkan teda seostama kõigega, mis teeb haiget ja on väär. Selle asemel peaksin kasvatama endas andestamise vaimu, mis lubab mul teda aktsepteerida, keskendumata tema inimlikule loomusele ja ebaküpsusele. Ma tean, et mu naine teeb edaspidigi asju, mis mind ärritavad, sest ta on see, kes ta on. Ta ei püüa mulle sihilikult närvidele käia. Ma olen lihtsalt nende asjade suhtes tundlik. Asi pole temas. Asi on minus. Ma pean teadvustama, et ma olen teatud asjade suhtes mittetolerantne ja andestan talle.

Enamus valdkondi, mis abielupaaridele probleeme valmistavad, ei ole põhjustatud patust. Tegemist on erinevustega iseloomudes, käitumises, stiilis. Ma tean, et ta ütleb mulle, kus tuleb vasakule keerata, kuigi ma olen samas kohas juba miljon korda vasakule keeranud. Sellest pole midagi, sest selline ta ongi. Ta ei tee seda seepärast, et peab mind ebakompetentseks autojuhiks. Andestan talle juba ette. Tänu sellisele suhtumisele naeratan ja ütlen enne keeramist: „Hea küll, kallis!" Selline on ennetava andestamise vaim ja see on armu katkematu pikendus.

Ajakirjanik John Stossel intervjueeris abielupaari, kes oli olnud abielus üle viiekümne aasta ning tundis huvi, mida on vaja kauakestvaks abieluks.

Naine vastas: „Teate, ma sain aru, et minu jaoks peab kõik oleme plekitu."

Mees kostis: „Ja mina tekitan plekke."

Nad mõlemad pidid lihtsalt sellega ära harjuma. Naine mõistis: „Ta ei aja kõike segamini mitte seepärast, et ta ei armasta mind." Ta ei halvustanud oma meest. „Ta lihtsalt jätab igale poole plekke." Mees mõistis: „Ta ei korista minu järelt mitte seepärast, nagu vihkaks ta mind. Ta koristab kogu aeg minu järelt, sest tema elu peab olema plekkideta." Ja kui imeline, et nad jõudsid arusaamiseni, kus naine võid öelda: „Sa oled jälle siia plekke jätnud." Ja mees vastas: „Jah. Sul tuleb need ju siis jälle ära pühkida, eks ole?"

Enda kallal olen 23 aastat abielus vaeva näinud ega ole täiuslikuks saanud. Ja minu abikaasa jagab mulle oma armu ning Jumal jagab oma armu ja räägib mu vastu. Ja mina teen enda kallal tööd. Kuid ma ei teeks seda nii sihikindlalt, kui mu abikaasa ei kohtleks mind veendumusega, et ma kasvan.
Võta aega ja küsi Jumalalt, kas sa jagad samasugust armu ja andestust oma abikaasale? Palu, et ta aitaks sul neid omadusi oma elus ja abielus välja tuua, pidades meeles, et Jumal armastas meid nii palju, et isegi enne kui me sündisime ja kui me veel patused olime, suri Kristus meie eest. Jumal andis meile ennetavat armu ja andestust. Kas me ei peaks oma abikaasale sama pakkuma?


Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Vastustest teeb Karita Kibuspuu kokkuvõtte järgmistes Teekäija numbrites. Küsijate anonüümsus on tagatud.