Miks muudab usk mitmeid inimesi kriitiliseks ja kurjaks?

04/2014
Vastab Karita Kibuspuu

Päris kindel on see, et elav ja avatud suhe Jumalaga ei muuda kedagi kriitiliseks ja kurjaks. Piiblis tuuakse väga ilmekalt välja kristlase olemus. Jeesus ütleb: „Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast" (Mt 12:33). Paulus ütleb: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus" (Gl 5:22j). Nõnda on meil olemas lihtne orientiir, mida aeg-ajalt peeglisse vaadates silmas pidada.

Miks me siiski kohtame mõnikord kristlasi, kes näivad kandvat hoopis teistsugust vilja? Konkreetseid vastuseid on kirja teel väga keeruline anda, kuid enamasti peituvad põhjused kusagil sügaval inimese enda sees. Kriitiliseks ja kurjaks muudab inimesed tihtipeale kibestumine või pidev kaitseseisundis elamine: pikaaegse valu ja ebaõigluse, vahel ka väärtusetuse tunde kogemine. Samuti pidev isiklike vajaduste ignoreerimine ja üle oma (jõu- ja aja-) ressursside elamine. Muidu rõõmsameelne ja helge inimene võib muutuda ühtäkki pahuraks ja arvustavaks – oma ametis või teenimisülesannetes läbi põledes. Vahel võivad aga inimese ootused iseendale (või ka arvatavad Jumala ootused) olla nii ebarealistlikult kõrged, et nende poole püüdlemine ja pidev läbikukkumine võtab ära kogu elamise rõõmu.

Märgates muutusi iseenda käitumises või mõtlemises, tasuks võtta „aeg maha" ja teha veidike eneseanalüüsi: sõnastada mind häirivad tunded ja proovida selgusele jõuda, mis on see sõnum, mida need tunded meile edastada püüavad. Kas mulle on liiga tehtud? Olen ma teenimisest väsinud ja tühi? On mul olnud kellegi või millegi suhtes valed, liiga kõrged või hoopis väljaütlemata jäänud ootused?

Puutudes kokku pahura ja kriitilise ligimesega, on mõistlik anda talle armastuses tema sõnade ja tegude kohta tagasisidet (nt: „Panin tähele, et see olukord/kõnelus/kohtumine viis sind väga endast välja."; „See, mida sa praegu ütlesid, tegi mulle väga haiget."; „Sind kuulates kuulen su hääles pettumust/solvumist/ärritust?"). Lisaks otsesele tagasisidele võib pakkuda välja ka võimalust soovi korral rahulikus keskkonnas asjast rohkem rääkida. Juhul, kui tundub, et endal puudub võimalikuks hingehoidlikuks vestluseks ressurssi, on alati võimalus suunata abivajaja pastori või mõne muu vastava ala spetsialisti (hingehoidja, psühholoogi) juurde.