05 ermo-103/2013 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

„Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust" (1Kr 2:2).

Risti koht kristluse keskmes on majesteetlikult suur. Jeesus tegi imelisi tegusid – toitis tuhandeid, tervendas haigeid, äratas üles surnuid – siiski ei kummarda me teda esmalt kui imetegijat, vaid kui meest ristil.
Rist oli kohutav tapariist. Aleksander Suur, Kartaago ja roomlased lõid risti palju inimesi, ainuüksi peale Spartacuse ülestõusu 6000. Kuid kogu antiikkirjandus ei kirjelda ristiöömist mitte kordagi! Vaid Senecal on üks lause ristil surija kohta: „...piiskhaaval hingab ta oma hinge välja." Samas kirjeldavad neli evangeeliumi Jeesuse ristisurma kuni detailideni.

Neli evangeeliumi kirjeldavad Jeesuse ristisurma kuni detailideni.


Kristlastele oli rist algusest peale võidumärk. Meie asetame kalmistule risti, öeldes: „Surmal pole viimast sõna! Jeesus on võitja!" Meid elus nuhtlevate süütegude vastu pole viimsena seada muud kui rist. Jeesus maksis seal meie võlad. Kristlus on lunastuseusk.

Ristil ilmub suurim armastus. Esmapilgul ei leia me passiooniloos armastuse raasugi. Vahest oli seda vaid naistel risti all. Teised olid seal kõik nii alatud ja kurjad.

Kolgatal ilmub armastus vaid ühes kohas – Jeesuse südames. Jumal andis oma Poja nende eest, kes teda vihkasid. Ristil palus Jeesus religioossete juhtide, võimuahnete poliitikute, üleskihutatud rahvamassi eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad." Ta suri meie eest armastuse pärast.
Ristil triumfeerib halastus. Vahest oli kannatusloos halastust sõduril, kes ulatas äädikat, rohkem nagu ei leiagi... Inimeste poolel seda polnud, kuigi paljud tahaksid olla kenad ja seista õigusetute eest. Joovastuses karjusid massid: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!" Meeltesegadus – nad ei tule oma süügagi toime. Jeesusele oli oluline aga meie lunastamine. Nüüd võime tulla aina uuesti risti alla ja panna maha kogu oma häda.

Risti ees lahknevad vaimud. Vahel me räägime kristlaskonna vajadustest – uusi koguduslikke struktuure, jumalateenistuslikku vormi, uut lauluraamatut jne. Ennekõike vajame sõna ristist. Kui miski inimesi päästab, siis rist.

Sinu patt on kas andeks antud või sa kannad edasi oma ränka koormat ja pead viimses kohtus aru andma. Kõigi aegade kristlased on näinud, et rist on võidumärk – seal ilmus Jumala armastus ja halastus.