11/2014 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Iga laps sooviks endale unistuste isa. Emadel on ühistele lastele mõeldes soov unistuste-isa järele vahest veelgi tugevam. Lihtne on koondada unistuste-isa omadused üheks ideaalpildiks, aga elust me neid ei leia.
Vaatame pigem piibellikku unistuste isa – Jeesuse isa Joosepit. Aga kas ta pole kõrvaltegelane? Vanadel jõulupiltidel paistab ta tihti lapse sünnist pisut üllatunud raugana. On veel pilte, kus ta jagab loomadele sööta – kas sellest piisab unistuste-isaks?
Joosep osakas pöörata tähelepanu unenägudele.
Küllap on Joosep unistuste-isa seetõttu, et ta oskas pöörata tähelepanu unenägudele. Meie seostame unistajatega neid, kelle igapäevane tegutsemine jätab soovida. Ka Pühakiri hoiatab pinnapealsete ja mittemidagi ütlevate unenägude ja soovunelmate juures meelisklemise eest.
Kuid Piibli unistajate hulgas on ka teednäitavad kujud, usu eeskujud, sageli prohvetid. Siin mõtleme vanatestamentlikule Joosepile, Saamuelile ja Taanielile. Nende prominentide kõrval on Jeesuse isa võrdlemisi tagasihoidlik.
Joosep oli õiglane mees, kuid mitte juhtfiguur. Visioonid polnud tema rida, aga unistusi tal oli – mitte võimust ja rahast, vahest ehk Maarjast. Kuid seal juhtus midagi, mis tema mõtlemise ja tunnete horisonti ületas. Maarja ootas tema teadmata last. Nii soovis Joosep oma kihlatu vaikselt maha jätta.
Nõuded meestele on sageli suured ja mitte vaid siis, kui naine last ootab. Keerukas on elada kõrvuti nõudlike naiste ja laste, ämmade ja äiadega; raske on töökohal karjääri teha, ehitada samal ajal maja ning olla hea abikaasa ja isa. Paljud jäävadki jänni, muutuvad vägivaldseks, siirduvad kalale, jahile, trenni, kuid ka alkoholi või vaikimisse. Nad kaugenevad elust väliselt või sisemiselt ega lähe kaasa enda muutumisvajaduse ja arendamisega.
Meie Joosep oli aga tähelepanelik. Unenäo keelel – ja seeläbi Jumala soovidel – oli tema juures võimalus. Jumal kõnetas teda: „Sina ei pea Messiat mitte ainult ootama, vaid Jumala kava ellu viima, sest nüüd ta tuleb ja vajab sind kui isa. Nüüd pead sa olema tõeline mees, teises ja veel suuremas mõttes, kui sa iial oled mõelnud ja kavandanud."
Unenäos polnud Joosepile järjekordne nõudev hääl. Jumala ütles oma toetuse välja oodatava lapse nimes Immaanuel, „Jumal on meiega" (Mt 1:23). Jumal oli temaga just seepärast, et Joosep ise ei olnud kangelane, vaid tasane mees, unistaja, kuulaja. Joosep võttis isa kohustusi tõsiselt. Ta jäi Maarja ja Jeesusega põgenikuteel Egiptusse ning tagasiteel Naatsaretti, isaks Jeesuse teisme-eas, kui nad läksid palverännakule Jeruusalemma. Nii oli Joosep unistuste isa, kes viis Jumalast soovitud ülesande ellu.