Oktoober 2022 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Pühapäevast pühapäeva näevad pastorid ja ka koguduste teised juhid vahelduva eduga vaeva, kuidas alustada jumalateenistust sõbralikult, pidulikult, väärikalt, ka võimalikult originaalselt. Sageli kõlavad esmalt Jumala suured tõotused ja Piibli kuldsalmid, meenutatakse möödaläinud nädalast mõnd sündmust, vahel ka hommikusel kirikuteel märgatud imesid, pööratakse tähelepanu palvelat kaunistavale uuele elemendile.
On rõõmustav, et mitmes koguduses olevat selleks ka vastav töögrupp. Lõpuks ei pea ju mitte pastor oma jumalateenistust, vaid terve kogudus. Ja kogudusel pole õigus ainult kaasa laulda, ohver kokku panna ning „Aamen“ öelda.
Esimestel minutitel tehakse mitmeid valikuid. Seepärast on avasõnad ja -laused tähtsad ning oluline on, et need ka kokkutulnuteni jõuavad. Nii kasvavad nõuded võimendi nupukeerajatele ja õigete laulusõnade seinale näitajatele.
Algusminutid pole mõeldud üksnes jutuvada summutamiseks. Esimene sõna on tähtis, teise sõna ütlemine (ka poolt- või vasturääkimine) on juba tavaliselt lihtsam.
Nendes kirjakohtades on Sõna üks Jumala Poja Jeesuse paljudest nimedest.
Kuid esimene kõne/kõneleja peab valmistama kogudust peakõneleja sõna kuulama.
Piibli tähelepanelik lugeja on märganud, et eestikeelses Piiblis on „Sõna“ kirjutatud suure algustähega vaid mõned korrad. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal (Jh 1:1). Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde (Jh 1:14). Su anumiste algul läks Sõna välja ja mina olen tulnud teatama, et sa oled armastust väärt. Seepärast pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust! (Tn 9:23). Aga paljud neist, kes olid Sõna kuulnud, hakkasid uskuma, ja mehi sai arvult umbes viis tuhat (Ap 4:4).
Meie laulikutes ja vaimulikes raamatutes on suurt algustähte palju sagedamini. Tihti on Jeesuse ja Jumala kohta tarvitatav asesõna nendes suurtähega – selline austuse väljendamine on ilus.
Esile toodud piiblisalmid aga koondavad tähelepanu meie Lunastajale ja Issandale. Nendes kirjakohtades on Sõna üks Jumala Poja Jeesuse paljudest nimedest. Samas on Pühakirja teksti ja Jumala paljude sõnumite kohta kasutatud „Jumala sõna“, „Issanda sõna“ meie Piiblis väikese algustähega. Heebreakeelse Vana Testamendi ruutkirjas sellist eristamist ei tunta. Osa Uue Testamendi vanu käsikirju olid koguni läbinisti suurtähtedes. Saksa keeles on suure algustähega kõik nimisõnad. Eestikeelne piiblitekst, püüdes algset mõtet võimalikult täpselt edasi anda, saab siin kasutada meie emakeele rikkust, eristades suur- ja väiketähti.
Teekäija toimetaja avasõnum keeleteadusest pikemalt ei räägiks, seda ei pea ka jumalateenistuse avakõned tegema. Küll peaksime kõik jälgima, kellel on öelda esimene sõna, ja andma endale aru, kes ütleb kord viimase sõna.