10/2010 Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja
Kasutades oma ametipositsiooni päris teadlikult ära, palusin toimetajal loovutada oma veerg ses numbris mulle. Ermo Jürma soostus meelsasti, kuigi ega muid võimalusi ka polnuks.
Kirjutades seda lehekülge, soovin anda toimetajale 60. juubeli puhul paar-kolm tundi lisahingamist, sest just nii kaua võtab selle väikese kirjatüki nii ja naapidi läbimõtlemine ja -kirjutamine aega. Äärmiselt tagasihoidliku mehena poleks muidugi Teekäija toimetaja seda teemat pidanud sobivaks käsitledagi. Kes tunneb, see teab – Vana Testamenti keskmisest rohkem tundva mehena elab Ermo Saalomoni tarkusesõna järgi: „Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled." (Õp 27:2)
.Taasavatud seminari kahekümne aasta tagusest heebrea keele kursusest mäletan ma üksikuid sõnu. Sellest olulisemaks pean aga senini kestvat suhet õpetaja Ermoga. Esiti tudengi ja õppejõu pingeväljas, hiljem juba alustava vaimulikuna vanemat kaastöölist kõrvalt hinnates ning mitmel viimasel aastal ajakirja Teekäijaga ühte jalga käies. Aegajalt toimetaja ja peatoimetaja ülesandeid vahetades. Just koos tööd tehes õpitakse üksteisest. Tunnen heameelt telefoniaruteludest uue numbri persooniloo või värvilahenduse üle ning ei saa salata, et kiidame teineteist kui kelleltki oleme saanud positiivset tagasisidet.
Vähe on inimesi, kelle ustavuses võib sedavõrd kindel olla. Tean, et kolmapäeva pärastlõunal ma Ermot Teekäijaga enam ei tülita – sellest päevast pool kulub Mooste kogudusele. Ja autorinumbrit Ermo ei võta, kuigi võiks ju – Teekäija tellib ta ise koju. Ehk muuhulgas ka selleks, et tunda rõõmu koos sadade teiste inimestega üle Eestimaa ja maailmagi, kui värvilõhnaline ajakiri postkasti potsatab.
Andku Jumal sulle palju ilusaid päevi näha, hea õpetaja, kaaskarjane ja toimetaja!
Teekäijad loevad ja tänavad Sind – töö kiidab tegijat!