09/2012 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Kas Moosese Seaduses on käsku, mis oleks üle kõigi teiste? Oma vastuses kirjatundjale läks Jeesus nagu küsimusest pisut mööda: temalt küsiti üht, aga tema vastas kahe käsuga. „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast!" (Mk 12:30-31)
Jumala armastamise käsku leiame Moosese raamatutes 12 korda. Kuid Jeesus läheb edasi ja tõstab esile: „armasta oma ligimest nagu iseennast!" ja „armasta teda nagu iseennast!" (3Ms 19:18.34)
Seega ütleb Jeesus: armastada Jumalat ilma ligimest armastamata on kasutu ettevõte. See topeltkäsk ongi üldreegel, mis lahendab argipäeva raskused. Seda peaks jõudma rakendada ka kiiretes oludes ja vältida vähemalt suuremaid vigu.
Ligimesearmastust kirjeldas Jeesus nii lühidalt kui veel saab: „nagu iseennast".
.Jumala armastamise kirjeldamiseks kasutab Jeesus neli korda sõnu „kogu oma": südamega, hingega, mõistusega ja jõuga. Ligimesearmastuse kohta ütles ta seevastu kohe nii lühidalt kui veel saab: „nagu iseennast".
Vana Testamendi ligimesearmastuse käsk asub pika sekelduste – mis kõik selle ligimesega võivad ette tulla – nimekirja lõpus. Välja on toodud rängad asjad, mille puhul me just ärritume: ta varastab, valetab, petab, vannub, teeb liiga, neab, teeb kohtus ülekohut, on erapoolik, räägib taga, tasub kätte. Erilist südamesoojust meil selliste inimeste vastu küll pole ja me ei pea ka olematuid tundeid teesklema, vaid... „armastama teda nagu iseennast!"
Meie endaarmastus toimib lausa iseenesest: kui puhub külm tuul, paneme mantlinööbid kinni; palavuse korral vabastame end üleriietest; kui midagi ähvardab meie silma, siis sulgub see silmapilkselt; janu korral otsime juua; väsimuse puhul püüame magada.
Meilt ei oodata ligimesearmastust mitte „kogu" südame, hinge, mõistuse ja jõuga. Ülim käsk nõuab: haara oma ligimene samasse alateadlikku enesestmõistetavusse, kus sa ise elad. Suhtu temasse nii, nagu oleks ta üks osake sinust endast: sekelduste puhul lase tal edasi elada nagu sa ise tahad edasi elada; ole temaga sama pikameelne nagu iseendaga; saa tema tempudest üle sama suuremeelsuse või huumoriga nagu iseenda omadest; võimalda talle sama suuremeelne Jumal kui on sul endal!
See käsk pole ainult tasakaalukatele ja küpsetele isiksustele – vaid kõigile Jeesuse järelkäijatele! Kus aga keegi seda minimaalnõuet järgib, seal võtab Jumal olukorrad enda juhtimise alla. Sellist enesestmõistetavat ligimesearmastust õnnistatakse üle meie palvete ja mõistmise.