04/2013
Erki Tamm, fotod erakogu
Anti Tammo (34) juhib terasprofiil- ja silemetalluksi tootvat ettevõtet Tammer ning on aastaid olnud Allika koguduse juhatuse liige ja esimees. Oli aeg, kui olid suured plaanid ka korvpalliga. Anti on mees, kes armastab oma peret ning just neist asjust oli ta valmis Teekäija lugejatega rääkima.
Ameeriklastel on ütlemine, et „Mooses on Mooses ja äri on äri". Kuid Anti leiab, et kristlikud väärtused saavad ja peavad ka äriajamisel esikohal olema. Ausus ja hoolivus omavahelistes suhetes on vaid üheks näiteks, mida ta toob. Pole vist palju selliseid ettevõtteid, kus ei soosita ka firma vabaaja koosolemistel alkoholi tarbimist. Enamus ettevõtte töötajaid ei pruugi jagada juhi usulisi vaateid, aga on õppinud sellest tulenevaid otsuseid respekteerima.
Minu roll on panna erinevate isikuomadustega spetsialistid ühe eesmärgi nimel tööle.
Kontoriabilisest ettevõtte juhiks
Ettevõtjaks saamist nimetab Anti loogiliseks asjade käiguks, kuid samas ka ootamatuks tulemuseks. „Lõpetasin TTK ehitusinseneri erialal 1999. a ja asusin kohe Tammeri kontorisse abilisena tööle. Iga päevaga anti natuke vastutust juurde. Erinevad ametipostid sai läbi käidud: projektijuht, tehniline juht, tootmisjuht. Nagu väikses firmas ikka, pead tegutsema mitmel rindel. 2003 lahkus senine tegevjuht. Seejärel visati mind vette," meenutab Anti kümme aastat tagasi ootamatult alanud ettevõtte juhikarjääri algust. „Meeskond oli minu ametisse saamise taga – see julgustas. Teatepulga ülevõtmisel töötas Tammeris 20 töötajat ja käive oli 1,5 milj eurot. Koos tütarettevõttega on firmas täna 110 töötajat ja selle aasta arvatav käive tuleb u 14 milj eurot."
Viimaseid numbreid loetledes muutub Anti päris ametlikuks. See paneb mind mõtlema, millised omadused peavad olema sellise kaliibriga ettevõtte juhil.
Anti peab ennast mitteklassikaliseks juhiks, kes ei armasta autoritaarset juhtimisstiili. Samas möönab ta, et kindlasti saaks Tammerit juhtida ka temast erinevalt. „Minu jaoks tähendab juhtimine ja otsustamine seda, et pean endale teema selgeks tegema enne kui otsustan. Sellise stiili ohuks on liiga pikaks kujunev otsustusaeg," möönab Anti, kuid püüab seda ennetada. Anti tunnistab, et on koondanud enda ümber õigete oskustega inimesed, kes teda meeskonnana täiendavad. „Tammeris töötab väga erinevate ja ka keeruliste isikuomadustega spetsialiste. Minu roll on panna nad ühe eesmärgi nimel tööle," räägib Anti. „Olen lähtunud põhimõttest, et inimene on väärtus, mitte ressurss. Meeskond on oluline. Tammer ilma meeskonnata ei ole midagi. Olen üritanud ise mõelda mitu sammu ette ja olen ka meeskonda üritanud selle mõttestiiliga nakatada." Pisut ehk üllatun, kui Anti nimetab vajalike juhiomadustena ka alandlikkust ja siirust. Püsivus ja pikameelsus on sealjuures iseenesestmõistetavad.
Paljud inimesed hindavad ärimehi välise hiilguse järgi – millise autoga sõidavad, kus puhkavad jne. Samas ei pruugita sageli tunda ettevõtja töö argipoolt.
Oma tööpäevast kõige suurema osa võib Antit kohata erinevatel nõupidamistel. Enamikku neist tuleb tal endal ka läbi viia. Juhina peab Anti kõige olulisemaks meeskonda. Ennast peab ta vastutavaks selle eest, kuidas inimesed ennast Tammeris tunnevad. See ei tule iseenesest. „Et oleks hea tööõhkkond ja nad teaksid, millega me tegeleme, mis seisus me oleme ja millised on meie eesmärgid ning mida kelleltki oodatakse – see kõik nõuab juhina panustamist," põhjendab Anti oma tööjaotust.
Kui püüdsin artikli kirjutamist Antiga kokku leppida, sain aru, et talle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis. Ise möönab ta, et talle meeldib pigem musta tööd teha.
„Hea auto vastu pole meil ilmselt kellelgi midagi, aga ka need asjad peavad firma üldpildiga proportsioonis ja tasakaalus olema," juhib ta jutu jälle suuremale pildile. „Näiteks, kui firmajuht sõidaks kõige uuema ja suurema Lexusega ja projektijuhid peaks jagama kordamööda väikest Suzukit ning muud investeeringud seadmetesse, mis inimeste elu lihtsamaks teeksid, oleksid ka kärbitud, siis ei oleks see kooskõlas. Firma köögipool peab korras olema."
Juhtimisõpikutes räägitakse, et ettevõtte visioon peab olema mõistetav ja motiveeriv ka lihttöölise jaoks. Kas sinu arvates peab painutuspingi ja metallitöökeskuse taga töötav mees teadma ja mõistma ettevõtte suurt eesmärki? Kuidas te seda saavutate?
Oleme üritanud luua vajaliku keskkonna ja õhkkonna, kus töötaja tunneb, et temast hoo
litakse ja temaga arvestatakse. Tähtis on igaühel teada, mis on tema osa selles suures pildis ja kuidas seda mõõdetakse. Kui töölise tulemusi saab kokkulepitult mõõta, siis on lihtsad abilised „piits ja präänik" ja efektiivne juhtimine, kvalifikatsioonile vastav töötasu. Tammeri 18-aastase tegutsemise jooksul pole palga väljamaksmine kordagi hilinenud.
Anti loetleb veel rea lisaväärtusi, miks võiks inimene tahta Tammeris töötada: tasuta lõuna, kuus erinevat üritust aastas, millest mõnele oodatakse töölisi koos pereliikmetega. Kollektiivi kohta ei hoia Anti häid sõnu kokku. „Ühtehoidev ja hoolitsev kollektiiv – enamus inimesi hindavad seda kõike, aga on ka neid, kes tulevad ja lähevad."
Koguduse juhatus peaks tegelema pikemaajaliste ja konkreetsemate strateegiliste plaanidega.
Arvatavasti eelistaksid kiirrongi Haapsalusse sõitmiseks, kuid praegu sõidad sa pere juurde jõudmiseks Tallinn-Haapsalu maateed autoga. Iga päev ja iga ilmaga. Oled sünnilt tallinlane. Mis on väikelinnas elamise eelised?
Elus on erinevaid aegu ja praegu on Haapsalu aeg. Kiirrongi vastu poleks küll midagi. Jah, kilomeetreid koguneb keskmiselt 5000 kuus ja seda ei ole Eesti mõistes vähe. Samas on Haapsalus kõik käe-jala juures. Väikelinna õhkkond on hea. Haapsalu ise on ju väga meeldiv koht elamiseks, oma mere, piiskopilinnuse ja promenaadiga. Haapsalu on ka Maarja kodulinn koos sugulaste ja sõpradega.
Hannes Hermaküla nimetas hiljuti ühes artiklis end pehmoks, sest armastab aega veeta abikaasaga ning lastega hullata. Mida meeldib sul oma perega teha?
Lastega hullamine on kindlasti oluline osa ka minu isaksolemise stiilist. Meile meeldib ratastega sõitmas käia, ujuda, aga ka lihtsalt jalutada. Vahel mängime lauamänge. Pühapäeviti sõidame koos Tallinna Allika kogudusse, kus on jumalateenistus ja lastel pühapäevakool. Pärast seda käime minu ema ja isa juures lõunal ja kohtume teiste pereliikmete või sõpradega.
Kas oled oma abieluaastate jooksul mõistnud, mida peab tegema nauditava suhte arendamiseks?
Võtta teadlikult üksteise jaoks aega. Tuleb õppida teise vajaduste ja soovidega kohanema. Osata toetada abikaasat tema hobides, kutsumuses ja ka katsumustes. Koos abikaasaga Jumalariigi töös kaasa lüüa on olnud oluline osa meie jaoks.
Sul on kolm tütart. Olete kindlasti Maarjaga arutanud, kes neist on sinusse ja kes emasse? Milliseid jooni sa enda arvele kirjutad, mida abikaasale jätad?
Kahtlemata on kõik kolm tütart pärinud Maarjalt kauni välimuse.
Meil on jah, kolm tütart: Hanna 10-aastane, Lotta 5 ja Laura 3. Maarjalt on Hanna pärinud kindlasti hea muusikalise kuulmise ja huvi kaunite kunstide vastu. Lotta tunneb huvi spordi vastu ja tema iseloomus on otsustavust, püsivust ja sihikindlust, seega natuke mind. Lauras on palju hoolivust, südamlikkust ja läheduse väljendamise vajadust. Pigem sarnaneb Hannaga. Aga kahtlemata on kõik kolm pärinud Maarjalt kauni välimuse.
Lapsepõlveusust teadlikuks järgijaks
Oled kasvanud kristlikus kodus ja käinud lapsest peale koguduses. Millal sinu enda sees asjad nii paika loksusid, et sinust sai teadlik Jeesuse järgija?
Tulles kristlikust perekonnast, oli see keskkond ja asjade käik minu elus üsna loogiline. Oma otsuse järgida Jeesust tegin 6-aastasena Oleviste lastelaagris Nõval. Lapsena sai käidud Olevistes ja siis taasasutatud Allikal kuni tänaseni. Olin Allika koguduses vahepeal ka noortejuhi rollis. Mind ristiti ja õnnistati kogudusse 1996. aastal. Viis aastat olen kaasa teeninud ka diakonina.
Allika koguduse juhatuses oled kaasa töötanud 13 aastat ning ka esimees olnud viimased 6 aastat. Mida sa tooksid esile Allika koguduse tugevustena?
„Allika kogudus on väike ning enamus koguduseliikmeid on kaasatud koguduse töösse. On mitmeid häid sõnajagajaid, palju professionaalseid muusikuid, koor, solistid. Meie koguduses on noorte perede osakaal suur ja palju lapsi, seega võime eeldada koguduse loomulikku kasvu. Samas on ka koguduses mitmeid ärijuhte ja majandusliku taustaga inimesi." Oma Allika kodukogudust võrdleb Anti perekonnaga, kus koos vaimulikult kasvada.
Püüan mõelda nendele tugevustele, mida Anti ettevõtluses on arendada saanud, ning tunnen huvi, kuidas on olnud sellest abi koguduse juhatuse töös.
„Koguduse juhatuses peaks ka tegema rohkem pikemaajalisi ja konkreetsemaid strateegilisi plaane," toob esimese vajakajäämise Anti esile. „Ettevõttes seatakse igaks aastaks plaanid ning seatakse mõõdikud, mille järgi tulemusi hinnata." Ka seda peab Anti koguduse juhatuse töös kasutatavaks õppetunniks. Teisalt leiab ta, et ettevõtete juhatustes oleks koguduselt õppida, kuidas väga erinevate isikuomadustega juhatuse liikmed võivad ühise eesmärgi nimel töötada. „Ettevõttes on võimalus valida juhatusse sinna sobivate isikuomadustega inimesi, koguduses valib juhatuse täiskogu."
Veebruarikuu Teekäija numbris vaagis Tarmo Lige koguduste töötegijate, sh pastorite palgaküsimusi. Mida koguduse juhatus pastori tööpanuse hindamisel peaks arvesse võtma?
Paljud pastorid töötavad põhikohaga mujal ja lisakohana koguduses. Vähemalt sissetuleku kohapealt. Seega jääb pastori ajaline ressurss piiratuks. Arvestades pastori isikuomadusi, on väga oluline, et juhatus näeb ja toetab pastorit nendes valdkondades, mis ei ole tema tugevamad küljed. Vahest võib kohata arusaama, et pastor peab tegema ja oskama kõike. Märgake oma pastori tugevusi ja toetage nõrkustes!
****
Maarja, Anti abikaasa
Anti on igas oma ettevõtmises väga põhjalik ja pühendunud. See puudutab nii tema igapäevast tööd kui ka pereelu. Pigem ta jätab asja tegemata, kui teeb seda kuidagi poolikult või ülejala. Ta ei torma ühegi asja kallale suure entusiasmiga, vaid alati põhjalikult läbikaalutletult ja Jumalalt vastuseid otsides.
Antile meeldib teha üllatusi, tulles teinekord õhtul koju suure lillekimbuga või peale väsitavat tööpäeva viib kogu pere õhtusele jalgrattasõidule armsas Haapsalus.
Antile ei ole omane teha suuri sõnu, vaid on oma tegudega eeskujuks.
Raigo Tammo, Anti isa
Kolm aastat pärast oma esimese ettevõtte (Estanc) asutamist lõime 1995. aastal T-Tammeri, millega Anti on enamus aega olnud seotud. Juba 16-na oli ta Estancis abiks. 90-ndatel aastatel töötas seal lukksepana ka mu isa Herbert, seega kolm põlvkonda korraga.
Pärast kooli lõpetamist käis Anti firmas läbi mitmed tasandid, olles tänaseks aastaid selle tegevjuht ja juhatuse liige. Lisandunud on vastutus tütarfirma eest – vastutus ligi 130 töötaja pere sissetulekute stabiilsuse eest.
Anti puhul hindan vastutustundlikkust. Keeruliste olukordade lahendamisel paneb ta otsustavalt õla alla. Ta on tasakaalukas, kuulab teisi ära ja arvestab.
Ta leiab aega nii perele kui Allika kogudusele, olles väga kohusetundlik ka seal.
Siiski on temas piisavalt kindlameelsust käia teed just omamoodi, mitte lastes otsustatud plaane teiste arvamustest muuta.