02/2018
Heldur Kajaste, Oleviste koguduse pastor, tekst ja fotod
Tugevus ei väljendu üksnes välises vormis. Ma mäletan vägevaid mehemürakaid, kes pidid üsna noorelt sellest ilmast lahkuma, sest tervis ütles üles. Samas on mul heameel tunda neid, kes hoolimata välisest kidurusest on sisemiselt ikka tugevad. Üks selliseid mehi on Valter Karp, kes sündis üks kuu ja üks päev enne seda, kui Eesti Vabariik ilmavalgust nägi.
Valter sündis Kalamajas 23. jaanuaril 1918. Oma sõnutsi on ta üks viimaseid liivlasi, kuna ta ema oli seda – Piza külas sündinud Anna Elise Belte. Ema sattus Tallinna I ilmasõja ajal, kui üks tsaari sõjalaev teda koos teiste rannakaluritega sõjapakku tõi.
Valterile oli suureks eeskujuks isa, kes töötas kooliõpetajana ja mõisavalitsejana ning käis talupoegadelt Rotermanni tehasele vilja ostmas. Isa viiulil õppis pilli mängima ka väike Valter. See õpetus jäi aga üürikeseks, sest isa suri, kui poiss oli vaid kuueaastane. Kahe lapsega üksi jäänud ema asus Tallinna Nõmmele, kuhu osteti majake.
Valter sai usklikuks 1934. aastal. Nimelt elas kilomeetri kaugusel üks perekond, kelle korteris peeti pühapäevakooli. Ühel päeval, kui ka ema ja õde kaasas olid, ütles juhataja: „Oleme ka omavahel palves ja palume Taevaisalt armu ja õnnistust.” Sellest sai pöördepunkt. Nagu Valter meenutab, oli kojuminek sel korral juba teistmoodi ja kõik inimesed korraga imekallid, ta ise aga nii puhas ja valge.
Valteri usk kandis teda ka suure sõja aastatel. Ta nägi küll sõjakoledusi, kuid tundis Jumala päästvat armu nii enese suhtes kui ka seeläbi, et ei pidanud ise kedagi tapma.
Valter ristiti Eelimi koguduses Aleksander Sildose poolt 7. juunil 1947.
Valteri suurele juubelile kogunedes olime otsustanud, et ei vaeva auväärset venda pikkade kõnedega ega ole seal kauem kui tunnikese. Aga juubilar ise oli vapper ja pidas pika sõnavõtu, rääkides Jumala armust ja kandmisest oma elus. Tema mõtteselgus pani meid kõiki imestama.
Kuidas on see võimalik? Selle saladuse tagamaad avab Jumala sõna: „Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad!” (Ps 84:6). Mõlemad kehtivad ka meie armsa venna osas. Pühad teekonnad avaldusid nii ta poeetilistes mõtteavaldustes kui meile deklameeritud luuletuses „Ma ihkan Isa kotta”.
Keegi on öelnud nõnda: „Ma teen end rikkaks oma soove vähendades.” Selleski mõõdustikus võib näha vend Valter Karbi rikkust. Sest tal on Jumal, ta kõrval armas ustav abikaasa, ta lapsed ja lapselapsed, ta kogudus ja kodu. Ning ees ootab taevakodu.
Nii oleme tänulikud Jumalale sinu eest, Oleviste kauaaegne majandusülem, koorivanem, jutlustaja ja eestpalvetaja – meie armas Valter Karp!
Kui keegi soovib kuulda juubilari elust rohkem, siis tarvitseb vaid minna www.pereraadio.ee leheküljele ja otsida rubriigist „Saateid järelkuulamiseks” üles rida nimega „Oleviste tund”.