September 2022 10 ermojyrma
Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor

Aga koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes: „Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger. Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks? Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama: See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada! Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega? Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks? Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger (Lk 14:25–33).

Jeesus ütleb talle järgnevale rahvahulgale väga tõsised sõnad: ...see ei saa olla minu jünger. Nii teeb ta selles Pühakirja lõigus kolmel korral – järelikult peab see tähelepanu köitma! Takistustest jüngriteel nimetab Jeesus kolme asja: ei vihka oma kõige lähemaid inimesi (s 26); ei kanna oma risti (s 27); ei jäta maha kõike, mis tal endal on (s 33).
Tänagi soovivad paljud olla kaasas Jeesuse ja tema rahvaga, kuid kõik ei ole valmis temaga koos elama. Mitmed jõuavad kohale kirikukohvi ja kontserdi ajaks, tulevad tähtpäevadele ja ekskursioonile – muidugi on ka see hea! Kogukonnale võivad nad jätta mulje, nagu järgiksid ka nemad Jeesust, aga südamega on nad siiski mujal. Jeesus teab, kes teda tegelikult järgivad ja keda saab usaldada. Jeesus näeb südamed läbi ja eks teised inimesed näevad ka.
Iga usklik inimene võib tunnistada, kui keskse tähendusega on Jeesuse järgijaks saamine olnud tervele tema elule. See andis kogu elukorraldusele uue sisu ja eesmärgi. Seda pööret võime võrrelda abiellumisega, kus uus seisus ootab põhjalikku pühendumist abikaasale, hoolitsust kodu ja laste eest. Need sidemed võivad kesta kuldpulmadeni, kuid lõpevad kord siiski ühe poole surmaga. Aga osadus Jeesusega jätkub igavesti.

Meie eesmärk pole Kuu peale lendamine, vaid taevasse jõudmine.

Torniehitus
Jeesus esitas kaks kõnekat pilti – torniehitamine ja sõjapidamine.
Ameerika üritab 50 aasta järel uuesti Kuule minna. NASA Artemise programmi kaugem eesmärk on toimetada 2025. aastal kaks inimest kümneks päevaks Maa lähimale kaaslasele. Aasta varem lendavad neli astronauti ühe tiiru ümber Kuu. Äsja oli kavas võimsa kanderaketi katsetus – 98 meetri kõrguse hiiglase paakidesse oli pumbatud 2800 tonni kütust. Kõige pisemadki detailid olid palju kordi läbi katsetatud. Florida rannikul ootasid kümned tuhanded pealtvaatajad. Kuid 3. septembrile kavandatud ‒ juba teine start ‒ tühistati määramata ajaks, sest märgati veel vigu. Ja need tuleb enne parandada: peab tegema kõik, mis võimalik, sest panus on väga-väga suur!
Meie eesmärk ei ole lendamine Kuu peale, vaid taevasse jõudmine. See pole aastakümne projekt, vaid hõlmab kogu meie maist elu ja tervet igavikku ning vajab seepärast veelgi suuremat hoolt ja ettevalmistust.
Jeesuse võrdumis olev torni ehitamine pole südame esmaavamine Issandale, vaid Kristuse pidev järgimine. Mitte „mõned vagadustunnid vabal pühapäeval“, vaid hoolas töö oma eluhoonega, kuni meie päevade lõpul vastuvõtukomisjon selle läbi vaatab. Selleks tuleb maha istuda, uurida projekti ja kulud kokku arvata. See ei ole „võtmed kätte tellimus“ ehitusfirmalt, kus professionaalid töö ära teevad, vaid meie igapäevane kivi kivi kõrvale paigutamine. Nii pole usk üksnes vaimustus, elu rahus ja rõõmus, vaid ka kaine kalkulatsioon ja tõsine töö – just see pakubki tõelist rahuldust. Iga arukas inimene sobitab oma plaanid enda võimalustega. Ärimaailmas oleks varsti pankrott käes, kui inventuurid jääksid tegemata. Koos Jeesusega suudame oma kutsumust järgida ja teostada tema antud projekti järgi oma kauneima eluhoone.
Kuid lohakas müttamine, tööluusid ja koonerdamine viivad kaardimajakese varisemiseni – unistuste tornist pole juttugi! See paneb inimesed pilkama ja on katastroof inimesele endale.

Koos Jeesusega saab meie elutorn valmis ja eluvõitlus jõuab võidule.

Jeesus nimetas kolme proovikivi. 11 nad arutavad
Lahutused. Jeesus kutsub enesega kaasa, aga vahel tõmbab perekond tagasi. Seal võivad olla armastavad sõnad ja hellad käed, kuid ka ähvardavad kõned ja reaalsed sanktsioonid. Jeesuse sõnad nende „vihkamisest“ tahavad pigem selgeks teha, et me ei armasta Jumalat veel kogu südamega, kui me pole valmis – siis kui vaja – ütlema ei ka isale, emale, abikaasale, lastele, vennale, õele ja isegi oma elule. Pildikeeles (Lk 9:62): adrakured usupõllul künni alustamiseks on juba käes, aga kodused oma mälestuste ja sidemetega kutsuvad-meelitavad tagasi. Kõigis valikutes peab Jumala tahe olema keskne, ükskõik mis vastuväiteid teised tooksid.
Oma risti kandmine. Igal inimesel on asju ja hetki, kus tema ja Jumala tahe ristuvad. Ega kõik need olukorrad tarvitse tegelikult rasked olla, aga tunduvad kuidagi tülikad ja paljud valivad pigem oma kergemana tunduva tee. Kuid meile mõeldud osa, Jeesuse poolt meile usaldatud ülesanne, tuleb täita. Meid ei säästeta raskustest, aga Jeesus aitab nendest läbi. Sõna „rist“ on meie keelekasutuses valdavalt suurte asjade tähistus. Nii tuleb ka meil Jeesuse tee ja tahe eelnevalt kindlaks teha. Iga kuulutus või iga prohveteeringu tõlgendus seda veel ei paku. Siin on kogudusele antud Pühakirja alus ja Püha Vaimu märguanne. Kui me aga siis oma ülesande täitmisest tagasi pöördume, näitab see, et me ei ole Jeesuse järgijad.
Loobumine. Meil kõigil on oma mina, oma seisukoht, oma tahe, oma huvid, oma harjumused. Kui Jeesus ootab, et me siin millestki loobume, tuleb seda kindlasti teha. Kui kogu eluõnn on ühel kaalukausil ja Jeesus teisel, siis valime Jeesuse – maksku mis maksab –, muidu kaotame eesõiguse olla tema jünger.
Sajaaastasele Aabrahamile sündis tõotuse poeg Iisak, kelle küljes isa süda rippus. Jumal proovis usuisa ja ta pidas eksamile vastu ning Jumala vastus oli auline! Kui meie ka midagi/kedagi enam armastame kui Jeesust, peab Jumal selle takistuse kõrvaldama, et me vaimulikult kasvaksime.
Võib-olla mõistame seda paremini oma elu teises pooles, kui siit ilmast lahkumine on ilmselt järjest lähemal. Vahest oleme kaotanud enda kõrvalt abikaasa, lapsed on kodust välja lennanud, me ise ei suuda oma kodus enam üksinda toime tulla. Kuid Jeesus ja igavene elu on meie hinges.

Sõjapidamine
Teise suure pildina rääkis Jeesus sõjapidamisest. Tuleb nõustuda, et kui oleme vastuolus mõne Jumala käsuga, seda aina ignoreerides, siis olemegi Jumalaga sõjajalal. Kas sa usud, et inimene suudaks võita Jumalat? Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks? (s 32). Ühes evangeelses jutluses pöördub Spurgeon uskmatute poole: „Mõelge sõjale, mida te Jumalaga peate, ja ma loodan, et selle mõtlemise tulemusena saadate saadikud ja palute rahu!“
Hästi, ma loobun sõjast Jumala vastu. Aga mida ma pean tegema, et temaga rahu sõlmida? Jeesus on see saadik, see vahemees, kes kostab meie eest Jumala juures. Jeesusel on õigus kõigele, mida ta oma Isalt palub, ja taevasel Isal on heameel sellele kõigele vastata. Jeesus on ootel, olemaks vahemeheks igaühele.
Jeesus pöördub nende poole, kes tahavad käia koos temaga. Ta ei soovi pimesilmi järgnevaid jüngreid, kes kulusid kokku ei liida. Enamiku inimeste elu keerleb kõige muu kui selle ümber, millele Paulus kontsentreerus. Apostel rõõmustas: kui vaid Issand saaks austatud, olgu ta ise kasvõi surmaohus. Tema rõõm oli olla igas olukorras seotud Jumala riigi asjadega.
Jeesust järgides ei ole tegemist millegi vähema kui oma eluga võidule sammumisega. Eluga, mis ei karda surma – usaldusega, mis ületab kõik takistused. Jäädes piltide juurde, mille Jeesus meie silme ette maalis, kerkib vahva torn, ilus ja kindel, kaunistus tervele väljakule ning viimane lahing, mis otsustab kõik ‒ surm ei valitse enam. Me võtame oma risti, lahutame-loobume kaduvast maailmast ja pärime õnnistuse! Koos Jeesusega saab meie elutorn valmis ja eluvõitlus jõuab võidule.
Mitu ehituskivi oleme lisanud oma usuelu torni viimasel nädal? Aamen.