7-8/2010 Johannes Voksepp, Leisi baptistikoguduse pastor

"Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde. Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid Isa sõna, kes minu on saatnud. Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud" (Jh 14:23-26).

Elu on kaunis, kiiresti mööduv ja habras, seepärast ka väga vastutusrikas. Jumal on andnud meile õiged elureeglid, sest temal kui Loojal on see õigus ja tarkus. Meile aga on Jumal andnud vabaduse teha see vastutusrikas otsus, kas valida elu koos Jumalaga, mis on temas õnnistatud siin maapeal ja lõpuks armust kingitud igavene elu taevas. Või valida elu lahus Jumalast, elades rahutu südamega ja lõpuks kaotada kõik, ka Jumalast pakutud õnnistatud igavik. "Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?" (Mt 16:26).

.

Lühidalt öeldes – meil on võimalus valida kas elu või surm. Meile on antud vaid kaks valikuvõimalust, kolmandat ei ole. Et langetada see väga tõsine otsus, on meil kõige õigem lahendus minna alanduses Jumala ette ja küsida, milline on tema lahendus ja vastus meile.

Ja siin on Jumala vaastus: "Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?" (Mi 6:8).

Elu koos Jumalaga

Alguses loetud Piibli tekstis ongi Jeesuse vastus ja kirjeldus, kuidas alustada elu koos Jumalaga. See algas armastusest Jeesuse vastu ja tema sõnade pidamisest. Aga kuidas me saame teda armastada, kuna kord Eedeni aias kaotas esimene inimpaar sõna mittepidamise läbi osaduse Jumalaga? Ta ei olnud sõnakuulelik antud hoiatussõnumile: "aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!" (1Ms 2:17). Nii ohtlik on püha Jumala sõnale mitte allumine. See oli vastuhakk Jumalale – pattulangemine.

Piiblis on julgustav sõnum patust vabanemiseks, sest Jumal armastab iga oma loodud inimest. "Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses" (Rm 3:23-24). "Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused" (Rm 5:8).

Olen Jumalale väga tänulik, et Ta on tulnud ka minu ellu

Kui me tunneme, et meie südames ei ole Jumala armastust ja me ei pea tema sõna, siis on meil võimalus Jumala ees meelt parandada. Me võime julgusega tema poole pöörduda, sest ta ootab ja tunneb rõõmu sellest. "Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!" (Hb 4:16). "Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?" (Rm 2:4).

Kes meid äratab patu tundmisele ja meeleparandusele, sest seda me ei saa ise esile kutsuda? Seda teeb Jumala Püha Vaim. "Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta" (Jh 16:8).

Kui Jumala Püha Vaim on meid äratanud patu tundmisele ja meeleparandusele, siis hakkame abi otsima mitte inimestelt, vaid Jeesuselt Kristuselt, tunnistades oma eksimused ja patud ning paludes temalt armu ja abi. "Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: "Meie ei ole patustanud", siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis" (1Jh 1:9-10).

Võin isiklikult selge tunnistuse anda koos paljude Jumala lastega sellest, et see oli suurim rõõmupäev mu elus, mil Jeesus vabastas mind patukoormast kui kisendasin tema poole palvekambris. See andeksandmise rõõm ja vabaduse tunne oli ja on nii suur, et see päev ei lähe iial meelest.

See oli 20. veebruaril 1944. aastal. Olin siis 12aastane poisike. Võin täna veel sellest rõõmuga laulda: "Olen vaba, olen vaba, olen vaba patuahelatest ma! Kui ma Jeesust kohtasin, mured Talle rääkisin, rõõm ja rahu täitsid kurva südame."

Olgu öeldud, et minu uussünni elamus ei ole reegliks teistele, vaid igaühel on oma isiklik elamus ja aeg selleks. Siiski, üks on meil kindlasti ühine ja see on "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed" (Rm 8:16). "Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse" (Jh 1:12). Sellest ajast oleme me vennad ja õed Kristuses! "Ühte seob meid Ta armastus" (Vaimulikud laulud nr 228).

Sellest ajast, kui me avame oma südame Jeesusele, armastame teda ja peame kalliks tema sõna, algab meil uus elu koos Issandaga, me pole enam üksinda. Taevad jälgivad ja hindavad seda ning Jumal vastab sellele oma õnnistusega. "Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde" (Jh 14:23).

See andeksandmise rõõm ja vabaduse tunne oli ja on nii suur...

See on suur ja väga pühalik tunne, et Jumala riik kogu oma täiuses tuleb meie südamesse Püha Vaimu kaudu ja elab seal. "Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?" (1Kr 3:16). See ei ole Jumala Kolmainsuse turismireis ega mõni üllatusvisiit meie ellu, vaid Trööstija Püha Vaimu läkitus Isalt Jeesuse nimel meile Jumaliku väe ja meelevallaga, et meid aidata usus elada tema meele järgi.

Teeme omalt poolt kõik selleks, et jääda Jumala armastuse sisse. Jeesus ütleb: "Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!" (Jh 15:9).

Usalda Jumala sõna ja Vaimu

Väga oluline on koos Jumalaga elades uskuda ja usaldada täielikult tema sõna. Teinekord me ei mõista seda ja me tegutseme enda mõistuse ja arusaama järgi ning meie ja Jumala vahele tulevad lahkhelid. Jeesus õpetas maa peal olles oma jüngreid pidevalt elama Jumala sõna järgi, teades, et see toob suure õnnistuse meie ellu.

Jeesus rääkis jüngritele oma äraminekust Isa juurde neile eluasemeid valmistama (Jh 14:2). Jüngrid olid väga kurvad, et nende õpetaja nende juurest ära läheb. Siis ütleb Jeesus: "...teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde" (Jh 16:7). Jeesusel oli õigus, sest Jeesuse tegevusväli oli maises elus piiratud, aga Püha Vaim (Jeesuse asemel) on kõikjal. Tal ei ole piire. Veel kord – usaldame Jumala sõna!

See on kõigile neile, kes tahavad elada koos Jumalaga suureks õnnistuseks ja rõõmuks, sest meiega on igal päeval Lohutaja Püha Vaim, keda Isa on läkitanud Jeesuse nimel. Tema õpetab ja tuletab meile meelde kõik, mis Jeesus meile on ütelnud (Jh 14:26).

Väga tihti me unustame, mida Jeesus meile on öelnud. Jeesus pidi korduvalt seda inimestele uuesti meelde tuletama. Aga nüüd täidab seda osa meie juures Püha Vaim. Olgu meil kõrva kuulda, mida Püha Vaim ütleb, ja tehkem selle järgi, siis on me elu õnnistatud. Püha Vaim õpetab meile kõik, mida Jeesus on öelnud.

Meil tuleb elus iga päev teha väga palju otsuseid; lahendada tõsiseid elulisi küsimusi; meie ees on palju valikuvõimalusi. Kuidas siis teha õigeid asju, mis on Jumala meelepärased ja toovad meie ellu rahu, rõõmu ja suure õnnistuse? Küsi Jumala käest ja Püha Vaim annab sulle alati õige vastuse. Vastasel korral tunneme rahutust ja Püha Vaimu noomivat märguannet – miks sa seda või teist nõnda tegid? Ja me peame andestust otsima Jumala ees. Anname rohkem ruumi Jumala Pühale Vaimule oma elus ja küsime igal päeval: Jumal, mis on sinu tahtmine? Siis Jumala riik kasvab ja meie elu on õnnistatud ning me saame olla ka teistele õnnistuseks! Elu koos Jumalaga on auline elu!

Elu lahus Jumalast

Siin maailmas on Jumal ja vaimulik elu sageli inimeste igapäevasest elust välja lülitatud. Meie aga hindame kõrgelt Jumala loomingut, ilusat loodust, Jumala loodud kauneid inimesi ja neile Jumala poolt antud erilist tarkust ning võimeid. Inimesed õpivad ja püüdlevad edasi – see on hea ja meile kõigile väga kasulik. Aga kui lülitame Jumala oma elust välja, siis on meie hinges vaimulik tühjus ja puudujääk, mis avaldab mõju kogu meie elule. Seda hinge tühjust ja tasakaalutust suudab täita ainult osadus elava Jumalaga!

Nii ohtlik on püha Jumala sõna mitte pidamine

Piibel ütleb Jumala loomingu kohta: "Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni... Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta" (Kg 3:11, 14).

Hindame väga Jumala suures loomingus ka vaimuliku elu osa, et vältida hinge tühjust, ja et me elu saaks juhtida Jumal. "Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik. Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha" (Jh 3:35-36). Palume Jumalalt tarkust teha tema kaasabil õigeid valikuid siin elus, et me jõuaksime kord Jumala poolt seatud eesmärgile.

Olen Jumalale väga tänulik, et ta on tulnud ka minu ellu ja vaatamata kõigile minu puudustele armastab ta mind. Mina tahan ka armastada teda! Nüüd, kus olen jõudnud 79. eluaastani, mõistan ma palju enam, kui suur väärtus on elada koos Jumalaga. Ei oskagi elu ette kujutada ilma temata! "Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha." (Jh 6:68-69)

Eesmärk – Taevakodu- ei ole enam kaugel. Südant rõõmustavad laulusõnad:

Usus paistab meil kodumaa rand. Läbi varjude sätendab ta, kuhu Jeesus me eele on läind eluasemeid valmistama. Pea oleme seal, taevarannal pea näeme üksteist!

Jätkame teekonda usus ja lootuses lõpuni, õnnistagu selleks meid Jumal! "Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!" (Ilm 2:10).

Elu koos Jumalaga on auline elu!