Märts 2021 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad. Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule““ (s 1–2).
Need on karmid sõnad. Sellega seoses on igati sobiv panna tähele Jeesuse sõnu: „Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks!“ (s 3).
Siis aga tuleb nagu piir ette. Seda on ju raske või lausa võimatu täita. Jeesus ütles: „Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: „Ma kahetsen“, andesta ikka talle!“ (s 4).
Kas seda pole liig tahta? Matteuse evangeeliumis 18:22 on Jeesuse sõnad, et andestada tuleb „kas või seitsekümmend seitse korda“. Kuid kas ma võin sellist venda üldse enam usaldada? Kas ma võin selles osas Jeesuse õpetust usaldada?
Andestamise probleem võib osutuda nii suureks nagu mooruspuu merre istutamine.
Jumala abiga on see võimalik, et me annamegi andeks.
Mõistan, kuidas eelnevast kasvab välja jüngrite palve: „Kasvata meie usku!“ (s 5). Kasvata meie usaldust sinu sõna vastu!
Aga Issand ütles: „Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta merre!“ ja see kuulaks teie sõna“ (s 6).
Siin on mõte selge, et suurte imede jaoks piisab tibatillukesest usust. Piisab tegelikust usust, nagu selleks on elus seeme, mitte aga nagu elutu liivatera. Mõte on selles, et ega usk ise ei tee imet, vaid ikka Jumal. Usk on vaid elav side inimese ja Jumala vahel.
Oma mõtete selgitamiseks rääkis Jeesus tähendamissõna: „Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!“? Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!“ Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi? Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha“ (Lk 17:7–10).
Kogu eelnev vestlus on motiivilooks vaadeldavale tähendamissõnale.
Tähendamissõna sündmused toimuvad argielus. Sulase seljataga on raske tööpäev. Ta tuleb väljalt. Tema kõht on tühi. Kuid selle asemel, et keha kinnitada, tuleb tal hakata hoopis peremehele toitu valmistama ja teda laua juures teenima. Kas ta ei võiks pärast toidu lauale toomist peremehega koos süüa? Aga ei, peremees ootab teenindamist. Kas see ei aja hinge täis? Alles pärast peremehe eest hoolitsemist võib tööst väsinud sulane ise keha kinnitada. Ja kus on peremehe tänu? Tähendamissõnas olev retooriline küsimus ootab eitavat vastust: „Ei, peremees sulast ei täna“.
Ning Jeesuse sõnum on jüngritele: „Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.“
Jeesuse tähendamissõna mõte on, et usu ja andestamise võime kasvamine toimub argitööde keskel. Selleks, et usk kasvaks, tuleb see argielus päevast päeva tööle panna. Seejuures on väga oluline, et selline pingeline elu ei täidaks me südant kibestumisega ega kättemaksusooviga.
Arvestades igapäevase elu reaalsust, on see lausa paratamatu, et probleemid ja pahandused tulevad. Need tulevad ka kõige lähedasemate inimeste vahele. Pereliikmed võivad olla omavahel tülis, võib toimuda peresisene vihkamine, abielud võivad puruneda. Meil võib olla tunne, et meile tehakse ülekohut ja liiga. Selliste omavaheliste probleemide lahendamine võib osutuda võimatuks nagu mooruspuu käsutamine end merre istutada. Selline usus kasvamine ei ole kerge. Kuid see on olukord, kus meie usk ja andestamise võime saavad kasvada. Päevast päeva oma igapäevaelu toimetustes. Jumala abiga on see võimalik, et me annamegi andeks. Eluraskustes kasvab meie Jumala usaldus ja meie sisemine inimene. See ei ole meie eneste teene, kuid Jumal tahab seda võimalust meile anda.