Oktoober 2021 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Uus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda Jeesus õpetas. Rahva keskel edasi minnes jäi Jeesuse pilk peatuma ühel tölneril ‒ Leevil, Alfeuse pojal.
Tölnerid olid maksuametnikud, kelle ülesandeks oli võtta tollimaksu. Jeesuse ajal ei nõutud Rooma provintsides makse riigi poolt, vaid maksustamisõigus renditi tollirentnikele, kes nõudsid neid sisse madalamate ametnike kaudu. Need ametnikud pärinesid enamasti kohaliku rahva seast. Tavaliselt üritasid tölnerid rikastuda niipalju kui võimalik. Ortodokssete juutide halvakspanule andis hoogu asjaolu, et tölner rüvetas end pidevalt paganatega suheldes. Seepärast peeti neid samaväärseteks patustega.
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.
Tölner Leevi istus tollihoone juures, võttis inimestelt ettenähtud makse ja andis maksu saamise kohta vastavad kviitungid. Sellele tölnerile andis Jeesus kutse: „Järgi mind!“ Ja too tõusis ja järgnes talle. Siin on väga lühidalt esitatud ühe patuse kutsumise ja Jeesuse järgimise lugu. Sellest otsustavast sammust on mõista, et Leevi oli Jeesust tähelepanelikult kuulanud, tema sõnumist aru saanud ja südames otsustanud, et ka tema tahab oma vahekorra Jumalaga korraldada. Jeesuse kutse andis selleks konkreetse võimaluse.
Tölneri nimi Leevi võib tähendada, et tegemist oli Leevi soost isikuga, st ta võis oma päritolult olla leviit. Jumala plaani kohaselt pidid leviidid olema templiteenistuses. Tema aga oli maksukogujana astunud Rooma teenistusse. Mis põhjusel see nii sündis, ei ole öeldud. Kaasjuutide silmis oli ta okupatsiooni teenistuses olev patune.
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust. Selleks oli oma senisest tegevusest ja elukorraldusest lahkumine, paikse ameti mahajätmine ja koos Jeesusega ränduriteele asumine. Jeesuse järgimise algust on näha järgnevas kirjelduses (s 15). Ja sündis, et Jeesus istus lauas tema kodus ning palju tölnereid ja muid patuseid istus koos Jeesuse ja tema jüngritega. Sest neid oli palju, kes temaga kaasas käisid.
Leevi korraldas oma kodus piduliku söömaaja. Meie tekstis on öeldud, et istuti lauas. Lauda tänapäeva mõistes Piiblis kirjeldatud majade sisustuses ei olnud. Heebrea väljend shulehan näib sõnasõnalise tähenduse järgi osutavat nahkkattele või matile, mis laotati põrandale või madalale pingile, mille ümber kas lamati või kükitati. Uue Testamendi ajal kasutati kreeka tavade mõjul erilistel pidulikel söömaaegadel madalaid laudu, mille ümber lebati. Nende ümber asetsesid pingid või padjad. Tekstis olevat sõna κατακεῖσθαι kasutati söögi ajal lebamise kohta, mis osutab pidulikule söömaajale. Nii oli tegu lahkumispeoga. Kas see oli kurb või rõõmus sündmus? Küllap oli selles nii üht kui teist.
Söömalauas tutvuti nii Jeesuse kui ka oma uute kaaslastega. Jagati oma seniseid Jeesuse järgimise kogemusi. Rõhutatult on öeldud, et palju tölnereid ja patuseid oli lauas koos Jeesuse ja tema jüngritega. Ilmselt oli ühe tölneri pöördumine midagi erakordset. Tölneril oli palju sidemeid. Oma senistele kaaslastele pidi Leevi andma vastuse, miks ta oma tulusast ametist loobus. Kahtlemata oli neidki, kes ahvatlesid teda oma otsust muutma. Mees jäi aga endale kindlaks.
Kuid seal paigas oli ka teistsuguse arvamusega inimesi. Kui variseride kirjatundjad nägid, et Jeesus sööb koos tölnerite ja patustega, siis nad ütlesid tema jüngritele: „Mis, kas ta sööb koos tölnerite ja patustega!“ (s 16). Jeesuse käitumine põhjustas nende hämmeldust, aga ka vastuseisu. Erinevalt eelmisele halvatu abistamise loole, kus oli juttu lihtsalt kirjatundjatest, on nüüd rõhutatud, et tegu oli variseride kirjatundjatega, seega kirjatundjate rangema grupiga. Variseride kirjatundjate silmis Jeesus häbistas end. Sest koos söömine näitas kuulumist. Seega kuulus ka Jeesus ise koos oma jüngritega patuste hulka.
Jeesus aga andis täiesti teistsuguse selgituse: Seda kuuldes ütles Jeesus neile: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid“ (s 17).
Just selliste abivajajate jaoks oligi Jeesus Jumala poolt saadetud. Et nad võiksid taastada oma kontakti Jumalaga, et neile andeks anda, taastada nende vaimulik väärikus, anda uus osadus Jumalaga.