Veebruar 2023 04 n6lvak mihke
Mihkel Nõlvak, Haapsalu baptistikoguduse pastor

Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta (Jh 16:7j).

Iga inimene peab tunnistama iseenda kohta tõde, et ta on Jumala ees patune. Patt ongi see, millest tuleb meelt parandada. Jumala riiki ei saa tulla ilma pattudest meelt parandamata. Inimene võib proovida paremaks saada ja ka paljust halvast loobuda, kuid see pole meeleparandus Jumala ees.
Mis on meeleparandus? Meeleparandus ei ole ka lihtsalt kahetsemine ja halbade tunnete kogemine teistele halva tegemiste pärast. Ka mina mõtlesin kunagi selliselt, kuni kohtusin elava Jumalaga, kelle ees tundsin ennast täielikult süüdi. Seda ei osanud ma ise nähagi, vaid seda ilmutas mulle Püha Vaim, kellest lugesime, et tema toob maailmale selguse patu kohta.

Meeleparandus Issanda ees tõmbab inimesed välja kuristikest ja kõrgid mägede otsast.

Parim uudis on see, et Jumala Vaim ei too ainult selgust patu kohta, vaid näitab ka pääseteed. Tõeline meeleparandus on selge tunnetus sellest, et oled midagi Jumalale teinud, ja see on hoopis midagi muud, kui lihtsalt kahetsus halvast või süümepiinadest. Jumal Isa on oma Poja Jeesuse läbi saatnud meie juurde Lohutaja Püha Vaimu, kes on patu kohta selguse toonud. Kui Püha Vaim inimest puudutab, siis ütleb ta kadunud poja kombel: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Lugematu hulk jumalalapsi on kogenud tõelist meeleparandust, mille taga on Jumal ise. See ongi tee tõelisele uuestisünnile, mida meeleparandus toob.


Me loeme Piiblist, et nagu Ristija Johanneski, kutsus Jeesus üles inimesi meelt parandama pattudest. Selle eesmärk oli pattude andekssaamine ja selle juurde kuulus ka ristimine. Meeleparandust on vaja kõikidele inimestele. Sellepärast on ka iga jumalalaps kutsutud meeleparandust kuulutama, kuid ka ise seda pidevalt tegema. See on Issanda tee, millest prohvet Jesaja juba ligi 700 aastat ette kuulutas. Ristija Johannes oli tee ettevalmistaja, kui ta ütles: Tehke tasaseks tema teerajad ja kõik kuristikud täidetagu ning kõik mäed ja kingud tasandatagu! (Lk 3:4j). Kuristiku täitmine on pilt tee valmistamiseks, kui kuningas on tulemas. Samuti on see sõnum neile, kes peavad mäe otsast alla tulema. Meeleparandus Issanda ees tõmbab inimesed välja kuristikest ja kõrgid mägede otsast.
Siin näeme Jumala tegutsemise mustrit, millest võime õppida ka oma elus. Meeleparandus on inimese esimene samm Jumala juurde tulemisel. Tuleb öelda, et üks kõige olulisemaid samme, kuna sellest hetkest saab Jumal hakata inimese juures tööd tegema. Meeleparandus on inimese ärapöördumine patust Kristuse kui oma Päästja poole.
Meeleparandus eeldab ka mõtete muutumist. Me peame hakkama mõtlema teistmoodi, kui oleme seda siiani teinud. Tihti küsime, kuidas me peame mõtlema, mis on õige? Selleks on hea kuulata ja lugeda Jumala sõna, mis annab meie ellu õige suuna. Me võime hakata mõtlema sellisel viisil, nagu Jumal mõtleb. Inimese kombel mõtlemine ei pruugi üldse tähendada meelemuutust, kuna me võime mõelda, et me oleme head inimesed ja halba me ju ei tee. Aga Jumala sõna ütleb, et nii meie halvad kui ka head teod vajavad meeleparandust. Inimese õigus on Jumala õiguse mõõdupuust väga kaugel. Jumala õiguse mõõdupuu on Kristus ristil.
Meil on vaja patud üles tunnistada ka oma suuga. Selle järel ei saa enam ettekäändeid tuua ja süüd teiste peale veeretada. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust (1Jh 1:9).
Peale tunnistamise on meeleparanduse juures väga olulisel kohal ‒ ja võib-olla kõige raskem osa – meie teod. Meeleparandus ei ole ainult kahetsev mõtlemine ja andekspalumine, vaid oma tegudega näitamine, et elu on tõepoolest muutunud. Jumala sõna kutsub meid üles: Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja! (Mt 3:8).
Näeme, et meeleparandus on tõsine asi, seda ei saa teha lihtsalt ja ülekäe. Poolikul asjal ei ole mingit mõtet. Seda tuleb võtta tõsiselt ja jumalakartlikult. Issanda kartus on tarkuse algus – arvestame sellega! Aamen.