Detsember 2020 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor emeeritus

Keskaja üks tähelepanuväärsemaid luuletajaid, pärslane Rumi (1207–1273), kelle jalge ees õppisid nii juudid kui kristlased, on öelnud: „Ära usu, et talvine aed on kaotanud elu joovastuse. Ta on vaikne. Aga juured seal sügaval on vägagi mässulised.“ Just sellise talvise aiana tundub mulle, on meiegi advendiaeg. Lühikesed päevad, lõputu hämarus ja pimedus, vihm ja lörts. See aeg on vaikne ja külm, sügavuses siiski mässav ja joovastunud uue elu ootusest.
Sellesse vaikusesse astume uuel 2020. kirikuaastal Markuse evangeeliumiga. Evangelist Markus, kelle sümboliks on lõvi, saadab meid alanud kirikuaasta igal pühapäeval läbi talve ja kevade, suve ja sügise. Milline on evangeeliumi sõnum meile? Iisraeli rahva jaoks katastroofilisel Rooma impeeriumi vastase ülestõusu ja sellele järgnenud Jeruusalemma hävingu ajal sünnib Markuse sulest ilmselt Jeesuse elu esimene ja lühim kokkuvõte. Kolmandik sellest on Jeesuse Kristuse kannatuse ja surma lugu.

Evangelist Markus saadab meid alanud kirikuaasta igal pühapäeval läbi talve ja kevade, suve ja sügise.

Markuse evangeelium algab sõnadega „Jeesuse Kristuse Jumala Poja evangeeliumi algus“ (Mk1:1). Ükski teine Uue Testamendi teos ei nimeta ennast selliselt. Alates varakristlik teoloog Tertullianusest (2. saj pKr) nimetatakse ka teisi Jeesuse elu kirjeldusi evangeeliumideks. Sõna „evangeelium“ pärineb kreeka keelest ja tähendab keisrikojast lähtuvat „rõõmu- või võidusõnumit“. Sellist sõnumit kuulutati pärast võitu mõne rahva üle või ka valitseja järeltulija sünni puhul.

Oktoober 2020 

Käesolev aasta on Piibli aasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibli aastaks, et tähistada ühiselt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge kujunes sajanditeks läänekiriku Pühakirja standardiks ning lääne kristliku kultuuri ülesehitajaks.
Eesti rahvas on ristirahvas. Oleme kuulunud enam kui kaheksa sajandit kristlikku kultuuriruumi, mis on kujundanud meie ühiskonna, vaimumaailma, hoiakud ja väärtused. Aastal 1739 ilmus trükist esimene eestikeelne Piibel, mille tõlkimisega alustati juba sada aastat varem ning mille tõlkijaid võis olla eri perioodidel kokku tubli tosin. See saavutus toimis koos hariduse edendamise, seltside ja ühistegevuse arengu, muusika, kirjanduse ja keele arenguga ühiskondliku mootorina, mis kujundas eesti rahva ja kultuuri ning lõi aluse iseseisva rahvusriigi tekkeks.
Kristlikule kultuurile rajatud iseseisev Eesti riik loodi nüüdseks rohkem kui 100 aastat tagasi. Meil on oma põhiseadus, lipp ja hümn, mille kolmas salm kõlab:

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

Oktoober 2020
Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor

Psalm 136 on Vana Testamendi üks usutunnistus.

Salmid 1–3:
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti;

Selliselt väljendasid inimesed tol ajal oma usku. Heebrealastel polnud ühte spetsiaalset oskussõna „usu tunnistamise“ kohta. Iisraeli usutunnistuse põhisõnaks oligi siin „tänama“.
Oluline on tajuda terve laulu põhitooni – see on täis imestamist ja tänamist. Inimesed olid kogenud midagi ilusat. Võib-olla oli õigel ajal tulnud taevavihm, hajunud vaenupilved, salve saanud aasta toiduvarud. Ja nüüd nad imestavad selle üle, sest meeles on ka nälja- ja haiguseaastaid.
Spontaanselt reageerivad nad rõõmu ja kergendustundega. Hea eest tänavad nad Jumalat. Nad jutustavad sellest, mida nad on Jumalaga kogenud. Naabridki peavad ju sellest kuulma.
„Usku tunnistada“ tähendab Piiblis: jutustada, laulda oma Jumalaga kogetud lugu. Siin ei arutleta otse selle üle, milline Jumal on, vaid mis ta on teinud. Ontoloogia on seminari teoloogia loengu teema.
Selles laulus kuuleme, mida inimesed on koos oma Jumalaga kogenud. Lihtsate ja lühikeste lausetega jutustavad nad oma lugu. Võib-olla oli seal eeslaulja, kes teemat juhtis. Sellele järgnes alati vastus, mida kordas terve kogudus: „…sest tema heldus kestab igavesti!“
Psalm kõnetab kolme suurt teemat.

September 2020

Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.
Jesaja 55:8–11

September 2020 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

On alanud sügis, peagi saabub igavikupüha. Paljude mõtted lähevad lahkunute juurde. Kuidas oleme endid selleks valmistamas? Jeesus andis selleks nõu elupiltide kaudu. Üks neist on lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest (Lk 16:19–31).
Millega on siin tegemist? Loo tegelastena tulevad esile rikas mees, haige ja vaene Laatsarus, koerad, inglid, Aabraham, rikka mehe vennad. Loos on näha elu ebavõrdsust. Ebavõrdsus jätkub ka surmajärgselt. Miks? Lugu toob esile kaks stseeni.

Sündmused maises elus
Rikas mees elas laia elu, seda rõhutas kallis riietus, päevast päeva toimuvad peod.
Laatsarus oli vaene kerjus, paiseid täis haige. Ta sõi rikka laualt langenud jääke. Koerad, juutide jaoks rüvedad loomad, lakkusid ta paiseid.
Rikka suhtumist vaesesse näitab see, et ta lubas Laatsarusel oma värava juures kerjata. Vaevalt see pilt meeldiv oli. Selle lubamine võis tähendada, et rikas oli lihtsalt hea inimene või püüdis ta sellega täita ka Moosese Seaduses olevat vaeste eest hoolitsemise nõuet.

Üldrahvalik arusaam Iisraelis oli: rikas on Jumalast õnnistatud, vaene aga Jumalast hüljatud.

Ekskurss 1. Juutide arusaam Pühakirjast oli, et rikkus tähendas Jumala õnnistust. „Õigupoolest ei peaks enam vaest olemagi su keskel, sest Issand õnnistab sind rikkalikult sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida kui pärisosa, kui sa ainult tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält, täites hoolsasti kõiki neid käske, mis ma täna sulle annan. Sest Issand, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on öelnud ...“ (5Ms 15:4–6). Selles ütluses on tingimuseks kuulekus. Sõnakuulelikele lubas Jumal oma õnnistuse (vt 5Ms 28:3–6,11j).