04/2014
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
„Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!"" (Jh 19:30).
Kallid õed ja vennad, oleme täna kuulnud meie ühistöö kohta põhjalikke ja suurepäraseid aruandeid. Kindlasti on meie koguduste liidu tegevus ja sellega kaasnev aruandlus aasta-aastalt paremaks läinud. Kuid päeva Püha õhtusöömaaja laua ümber lõpetades peame siiski ütlema, et üksnes Jeesuse lunastustöö ja arm on lõplik ja täiuslik. Kõik muu on poolik.
Mäejutluses, oma programmilises kõnes, annab Jeesus kõigepealt õndsakskiitmised. Seejärel räägib ta oma jüngrite õigusest, mis peaks olema palju täiuslikum kui variseride ja kirjatundjate oma. „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mt 5:48). Kuid jõudes usuelu praktilise külje juurde, mis Vana Testamendi ajastul väljendus eelkõige almuste jagamises (sotsiaaltöö), palvetamises (jumalateenistus) ja paastumises (usuelu jaoks vajalikes loobumistes), ütleb ta: „Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!" (Mt 6:1). Hiljem ta ütleb: „Kus su aare on, seal on ka su süda" (Mt 6:21). Tavaliselt me kasutame seda salmi oma südamehoiaku hindamiseks maisesse varandusse, kuid see käib ka igasuguse maise tunnustuse kohta. Niisiis, jätkem viimsete hinnangute andmine taeva hooleks! Miks? Sest kõik, mis me oleme teinud, proovitakse läbi.
Parimadki mõtted ja teod katsutakse läbi kurjaga kokku põrgates. Sellepärast Jeesus lõpetabki Mäejutluse pildiga kahest majaehitajast. Üks rajas oma hoone kaljule, teine liivale. Järgnesid katsumused: „Sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja" (Mt 7:27).
Õed ja vennad, vaadates sellel aastal tagasi baptistiliikumise 130 aastale, peame ütlema, et iga põlvkond katsutakse läbi. Mõned pildid:
On aasta 1913. Pärnu baptistikoguduse pastor Hendrik Tuttar kirjeldab oma päevikus, kuidas ta istus noorte meestega koguduse uues kõrvalhoones, palvetati ja tehti tulevikuplaane. Väljavaated koguduse eluks on suurepärased. Osa noormehi otsustab minna Venemaale puiduäri ajama, et saada majanduslikult jalad alla. Aasta pärast algas aga Suur Sõda ja enamus neist ei pöördunud kunagi kodulinna tagasi, mitmed jäid teadmata kadunuks.
Loen oma isa jutlusi 1944. aasta suvest. Teise maailmasõja lahingud käisid juba Sinimägedes. Jutlused on rahustavad ja usukindlad. Oktoobrikuuks oli kolmandik kogudusest ja peaaegu kogu koorirahvas põgenenud läände. Noorel jutlustajal tuli jätkata tööd täiesti uutes ja palju kitsamates oludes.
Mäletan seda, kui isa tuli 1961. aasta vanembrespüteri nõukogu koosolekult ja ütles murelikult, et kõik keelpillikoorid ja külalisjutlustajad on uute seadustega nüüdsest keelatud. Minuealiste põlvkond prooviti läbi Hruštšovi ja Brežnevi aegsetes usuvastastes kampaaniates.
Oleme tänulikud, et on rahuaeg, et EKB liidu koguduste liikmete arv on kasvanud. Oleme tänulikud, et noored on hoogsalt tööd üle võtmas. Kuid arvestagem, et igal põlvkonnal on oma katsumused. Iga põlvkond katsutakse läbi kurjusega kokku puutudes. Jeesus hoiatab ja annab konkreetsed juhised.
„Ärge mõiste kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut" (Mt 7:1) – kurjal on kalduvus tõmmata endale kogu meie tähelepanu.
„Ärge andke seda, mis püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette" (Mt 7:6) – püha tuleb hoida.
„Paluge, ja teile antakse!" (Mt 7:7) – parim reaktsioon kurjale on palve.
„Minge sisse kitsast väravast!" (Mt 7:13) – maailm pakub alati avaramat ja mugavamat teed. Need, kes tahavad jääda aja katsumustes püsima, valivad kitsa värava ja ahta tee.
„Hoiduge valeprohvetite eest!" (Mt 7:15) – valeprohvetid on kurja viimane katse hävitada Jumala tööd meie elus. Kuid nende viljad on mädad.
Õed ja vennad, ehitagem oma usuhoone kaljule. Kristuse ihu, mida täna murrame, ütleb meile, et meidki murtakse ja katsutakse läbi. Meiegi elu tabavad tormid, tuuled ja paduvihmad. Nõnda eraldatakse luste nisust, tühine püsivast. Üksnes Issand on see, kes annab meie tööle viimse hinnangu. Tema ütleb kord: „See on lõpetatud!" Üksnes tema töö meie elus ja kogudustes on täiuslik ja lõplik. Aamen.