Aprill 2019 
Priit Keele kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Alustasin oma kooliteed KUSis 2014. aasta sügisel. Sel ajal olin adventkoguduses lihtliige ja aasta hiljem võtsin vastu pakkumise minna teenima ühte väikest kogudust. See tööpõld oli minu jaoks täiesti uudne ja väga hea koht praktikaks. Igas koguduses on omad head ja vead, olgu see suur või väike. Töö inimestega nõuab kannatlikkust ja erinevaid oskusi, sest inimesed on väga erinevad ja mõistavad asju erinevalt. Selle tõttu on lahkhelid kerged tulema. Nii tekkis mul huvi uurida lähemalt, mis on konflikt kogudustes. Selle tarbeks moodustasin küsimustiku.
Piiblis on palju näiteid konfliktiolukordadest. Neid on ajaloo kestel inimeste seas alati olnud ja need esinevad ka tänapäeval. Jeesus andis oma järgijatele käsu üksteist armastada, sest see on märk tema õpetusest (Jh 13:34,35).
Jeesuse järgija ja paljude koguduste looja Paulus õpetas samuti oma jüngreid teisi inimesi armastama (Gl 5:14). See sõnum on mõeldud ka kõigile tänapäeva kristlastele, kuid kogemused näitavad, et kogudustes on palju erinevaid konflikte, mida inimesed ei oska, ei suuda või ei tahagi lahendada.
Võimuvõitlused toimuvad igal tasandil, alates lasteaiast kuni suurvõimudeni välja.
Konflikti definitsioon
Tavaliselt mõistetakse konflikti all tüli kahe või enama inimese vahel. Paljud arvavad, et konflikt on juba tõsine huvide kokkupõrge, kus inimeste käitumine ei ole enam väärikas. Konflikt võib alguse saada ilma suurema tülita, piisab, kui üks inimene hakkab teise inimese tegevust takistama. Konflikti tunnuseks on see, et ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutamast.
Konfliktiks võib nimetada nii suutmatust üksteist mõista kui ka huvide, erinevuste või väärtushinnangute kokkupõrget, mille tagajärjel tekib pinge. See võib panna osalisi teineteise vastu tegutsema. Konflikti tekkimiseks on vaja vähemalt kahte poolt ja ühiseid valdkondi, kus nende huvid kohtuvad.
Konflikti tekkimise põhjused
Konfliktid saavad alguse erimeelsustest. Inimeste taust, kogemused, kogu minevik annab aluse konfliktide tekkimiseks. Eri kasvatusviisidega inimesed mõistavad ja hindavad sama olukorda väga erinevalt ning nende reaktsioonide vahel ei pruugi olla mingisugust sarnasust. Hoda Lacey sõnul tekivad inimeste erinevustest tingitud konfliktid nii kaua, kui leidub erinevusi. Tüüpiliseks konflikti allikaks on ohutunne kellegi suhtes, kes käitub tema arvates valesti või tegutseb temast erinevalt.
Suur osa konflikte saab alguse soovist mõju ja võimu järele. Võimuvõitlused toimuvad igal tasandil, alates lasteaiast kuni suurvõimudeni välja.
Kogudustes tekitab konflikte põlvkondadevaheline erinevus, mis tuleb esile muusika, moe, käitumise ja uudse tehnika näol. Noored tahavad kogudusse tuua uutmoodi muusikat, käituda ja riietuda teistmoodi ning see ei meeldi vanemale põlvkonnale, sest neil on teistsugune arusaam. Paljud vanemad inimesed ei oska kasutada nutitelefoni ega arvutit, ei saa aru muusikast ega moest, mis on praegu noorte hulgas populaarsed. See nõuab juhtidelt oskuslikku käitumist, et kogudus ei lõheneks kahte leeri.
Konflikti põhjustajateks on tihtipeale inimeste ootused ja eelarvamused. Nende pärast võivad inimesed palju vajalikku ja tähtsat tegemata või ütlemata jätta, mis võib omakorda põhjustada konflikte või takistada nendele lahenduse leidmist. Tõnu Lehtsaar toob välja, et eelarvamus võib olla üheks konflikti tekkimise allikaks, kujundajaks või tulemuseks. See lõhub lähedasi ja häid suhteid. Eelarvamuste ületamine ja ümberhäälestamine viib tihti konflikti lahenduseni.
Konflikti lahendamisest või lahendamatusest sõltub, kas tulemus on hea või halb.
Konflikti lahendamine/lepitamine 
Konfliktide lahendamine on küllaltki keeruline ja võib nõuda eneseületust ning alandlikkust. Lahendamise keerukus oleneb nii inimestest, kes osalevad konfliktis, kui ka sellest, kui kaugele on konflikt arenenud. Kindlasti ei ole võimalik konflikti lahendada selle eiramise või allasurumisega. Mõlemad pooled peavad konflikti lahendamisega nõus olema, seda ei saa teha sunniviisiliselt.
Lahendamiseks pole olemas ühte täiesti õiget või valet käsitlusviisi ega meetodit. H. Lacey väidab, et konflikte lahendades tuleb tegutseda paindlikult ja olla kohanemisvõimeline. Kui üks tehnika ei toimi, tuleb kohe proovida teist. Parem on katsetada erinevaid meetodeid ja nendes läbi kukkuda kui jätta proovimata.
Üks meetod, kuidas konflikti lahendada, on teise poole ärakuulamine. Kuulamine võib tunduda lihtsa meetodina, aga seda annab teha ka valesti. Kuulamine tähendabki kuulamist, kus ei tohi vahele segada ega oma argumente esitada. Hea kuulamine nõuab enda asetamist vastaspoole olukorda ehk empaatiat.
Teiseks konflikti lahendamise meetodiks on vastaspoolega vestlemine. Kui konflikti on sattunud inimene, kes ei ole rääkimisest väga huvitatud, ei ole ju midagi ka kuulata. Edasi viib niisugune vestlus, kus teist poolt ei süüdistata ega survestata. Selles saab selgitada oma käitumist ja seda analüüsida. Samas võib vestluse käigus esitada ka küsimusi vastaspoolele.
Kolmandaks konflikti lahendamise meetodiks on peegeldamine. Konflikti sattunud või selle põhjustanud inimene ei pruugi ise aru saadagi, mida ta täpselt teinud on. Peegeldamine annab sellisele olukorrale hea tulemuse. Olles kuulanud teise poole argumente, tuleb oma sõnadega seletada, mida teine pool mõtleb. Seejärel peab teine pool seda kas kinnitama või uuesti selgitama. Inimesed võivad rääkida ühest ja samast teemast, aga nii erinevalt, et sellest ei saada aru.
Konflikti lahendamiseks on palju meetodeid ja vastavalt olukorrale tuleb valida, millist tasub kasutada. Kui konfliktiga hakatakse tegelema, siis tuleks sellega võimaluse korral lõpuni minna ehk see ära lahendada.
Näiteid Pauluse konfliktidest
Piibel käsitleb konflikte ja seab eesmärgiks nende lahendamise.
Üks suurem konflikt Paulusel oli Juudamaalt tulnud inimestega, mis on kirjas Apostlite tegude raamatus (Ap 15:1–29). Lahkheli sai alguse sellest, et osa Juudamaalt tulnuid hakkas õpetama pöördunud paganate seas ümberlõikamise vajalikkust. Algselt oli see Jumala rahva eristamise väliseks märgiks, kuid hiljem ei olnud seda enam vaja.
Teise näitena on välja toodud konflikt Korintose koguduses, kuhu Paulus saadab kirja (1Kr 1:11–13). Koguduse ühtsus oli kadunud, jaguneti paljude juhtide taha, keda Paulus nimetab: Paulus, Apollos, Keefas ja Kristus.
Näiteid uurimistööst
Kuigi üle 90% vastanutest on koguduses konfliktiga kokku puutunud, arvab 53% nendest, et kristlaste vahel tohib olla konflikte.
Kõik inimesed ei arva sugugi, et konflikt on halb, mitmest vastusest tuleb välja, et need on lausa vajalikud.
Üks vastanutest tõi esile, et konflikti mõju oleneb sellest, kuidas konflikti suhtutakse. Konflikti on võimalik oma kasuks tööle panna, kui sellesse suhtutakse kui võimalusse midagi paremaks muuta. Kui konflikti kasutatakse oma jõu demonstreerimiseks, siis avaldab see kõigile negatiivset mõju.
Järeldused
Kõigist vastanutest üle 90% on koguduses konfliktiga kokku puutunud. See näitab, et konflikte esineb jätkuvalt ja nendega tuleb tegeleda.
Kui täna küsida, kas konflikt on puhtalt negatiivne mõiste, mida peaksime vältima, siis vastus on ei. Võib-olla selles peitubki probleem, kuna me suhtume konflikti kui millessegi negatiivsesse ja püüame seda vältida. Küsimustikule esitatud vastustest lähtuvalt võib järeldada, et vältides konfliktile õige lahenduse leidmist, suurendame tegelikult probleemi. Kui me näeksime konfliktis mitte ainult negatiivset, vaid ka võimalust leida olukorrale hea lahendus, viiks see kogudust edasi. Konflikt iseenesest ei ole halb, kuid lahendamisest või lahendamatusest sõltub, kas tulemus on hea või halb.
Konflikt tekib tavaliselt mingisuguse tegutsemise või tegevuse tulemusena ja kui seda ei lahendata, siis tegutsemine lakkab. Järelikult, kui konflikt lahendatakse hästi, siis tegevus jätkub. Algristikogudus on selles osas heaks näiteks. Koguduse positiivse tegevuse tulemusena tekkis konflikt ja konflikti lahendamise tulemusena kogudus kasvas. Kui konflikti potentsiaali õigesti ära kasutada, saavad pooled selle tõttu hoopis lähedasemaks, tegutsemine kasvab ja inimesed on õnnelikumad. Pastoritel, kõigil töölistel ja kogudustel on vaja näha konflikte kui eduvõimalust. Konflikte tuleb õppida lahendama. Koguduste juhid ei tohiks karta konfliktide lahendamist. Kui konfliktid jäävad lahendamata, võib see viia kriisini.